Vinaya Piṭaka [1]  on traditsiooni kohaselt esimene kogu, mis on koostatud Upāli ettekandmise põhjal peale esimest budistlikku suurkogu. See on tekstide kogumik, mis koondab Buddha poolt antud elukorraldust puudutavaid reegleid ning bhikkhu (munkade) ning bhikkhuni (nunnade) sangha (koguduse) käitumise juhiseid. Üldiselt tuntakse neid juhiseid pāṭimokkha nime all, mida tõlgitakse sageli kui ‘ettekirjutused’, kuid mille täpsem tõlge võiks olla ‘siduv kohustus’. Vinaja ei ole käskude-keeldude ettekirjutatud kogumik, vaid see on oma olemuselt praktiline abivahendid neile, kes soovivad saavutada virgunud meeseseisundit ning on sestap võtnud enesele vabatahtlikult kohustuse käituda viisil, mis toetab vastava meeleseisundi realiseerimist.

Vinajas sisalduvad nii reeglid mida selgitavad lood juhtumitest, mis on seotud nende reeglite kehtestamisega ning Buddha poolt antud lahendused neile juhtumitele. Kokku sisaldab Vinaya Piṭaka 227 reeglit munkadele (bhikkhu-pāṭimokkha) ja 311 reeglit nunnadele (bhikkhuni-pāṭimokkha).

Kanooniline Vinaya Piṭaka jaguneb kolmeks suuremaks osaks, mis omakorda sisaldab kolme põhilist ja viit suuremat alajaotust :

Ilmselgelt on vinajas toodud reeglite ja juhiste eesmärgiks Buddha eluajal rändava eluviisiga kogukonnas harmoonia säilitamine. Peale erinevate koolkondade tekkimist kujunesid ka erinevad vinajad[2], mis traditsiooniliselt anti edasi sangha enda liikmete poolt. On selge, et meieni jõudnud vinajad erinevad Buddha eluajal esinenud ühtsest vinajast, kuid erinevused neis on marginaalsed, puudutades vaid mõningaid etiketti või rituaale käsitlevaid aspetkte.

1.1.       SUTTA – VIBHAṄGA

Sutta-vibhaṅga ehk ‘suutrate analüüs’, on Tipiṭaka üks vanemaid osi, mis sisuliselt kujutab endast pāṭimokkha-sutta põhjalikku analüüsi. Pāṭimokkha on käitumisjuhiste ja reeglite kogumik, kus on toodud ära ka 8 eksimuste klassi, mis on järjestatud raskusastmete järgi.

Sutta-vibhaṅga ehk ‘Suutrate analüüs’ on jaotatud alljärgnevalt:

1.   Pārājika ehk ‘suured eksimused’ sisaldab nelja suuremat eksimust ehk pārājika’t[3], millele järgneb sanghast pöördumatu väljaheitmine[4]. Nendeks on 1. Pārājika: suguline vahekord (igasugune tahtlik seksuaalne akt, sh emase loomaga), 2. Pārājika: vargus, 3. Pārājika: elu võtmine ja 4. Pārājika: üleloomulike võimetega kelkimine.

2.   Sanghādisesa – sisaldab 13 ettekirjutust sangha kokkukutsumiste osas. Näiteks kutsutakse kogudus kokku, kui keegi on näinud mõnd munka naist kallistamas, tema juukseid silitamas vms

3. Aniyatā – määratlemata erinevad ettekirjutused

4. Nissaggiyā-pācittiyā – ülestunnistustega seotud ettekirjutised, näiteks kui mitu rüüd võib mungal olla ning selle eksimuse korral ümberjagamise juhised.

5. Pācittiya – ‘väiksemad eksimused’ sisaldab leebemaid eksimusi ja karistusi nagu kogudusest ajutine eemaldumine, eksimuse tunnistamine ja selle heastamine. Siin on ka ära toodud etiketi reeglid, mis sätestavad näiteks söömiskombeid, rüü kandmist jms.

6.  Suddha Pācittiyā – ülestunnistusega seotud reeglid

7. Pātidesaniyā – neli reeglit toidu vastuvõtmise ja söömiskommete kohta

8. Sekhiya – 75 reeglit koguduse liikme viisaka ja kohase käitumise kohta: 26 reeglit, mis sätestavad käitumise viibimisel külades ja linnades; 30 reeglit toidu vastuvõtmise ja viisaka söömiskombestiku kohta; 16 reeglit, mis keelavad dhamma õpetamise respekti mitteomavatele inimestele; 3 reeglit loomulike vajaduste rahuldamise, sh ka sülitamise kohta

9. Adhikaraṇasamathā – käsitleb tavapäraselt pea igas sanghas esilekerkivaid vaidlusaluseid küsimusi ja nende lahendamise viise

Adhikaraṇasamathā sisaldab 4 juhtumit:

1. Vivādādhikaraṇa – arutlused teemadel mis on dhamma, mis mitte, mis on vinaja, mis mitte, mida Buddha ütles ja mida ei öelnud ning mis on üleastumine ning mis mitte
   
2. Anuvādādhikaraṇa – arutlused ja vaidlused teemadel vooruslikkus, teostus, vaated ning munga eluviis
   
3. Āpattādhikaraṇa – käitumisreeglite rikkumine
   
4. Kiccādhikaraṇa – sangha koosolekud ja otsused. Selliste vaidluset lahendamiseks on toodud 7 aspekti. Ennem otsuse langetamist tuleb:

• Sammukhā Vinaya – uurida mõlema osapoole juuresolekul vinajat
  
• Sati Vinaya – küsida, kas arhat mäletab eksimust
  
• Amūḷha Vinaya – selgitada, ega süüalune pole hullumeelnne
  
• Patiññāta Karaṇa – vastu võtta otsus alles peale osapooltega kohtumist
  
• Yebhuyyasika Kamma – langetada otsus häälteenamuse teel
  
• Tassapāpiyasika Kamma – langetada otsus, kui süüdistatav osutub ebausaldusväärseks, muudab või võtab tagasi oma ülestunnistusi, hoidub vastamast küsimustele või valetab
  
• Tiṇavatthāraka Kamma – ‘juhtumine katmine rohuga’ kui eksimus ei puuduta Pārājika või Sanghadiesā temaatikaid ja/või on seotud ilmikutega (võhikega), keda sangha püüab lepitada

Reeglite koondtabel

Pārājika		Bhikkhu	Bhikkhuni
1.1. Pārājikā	Reeglid millega kaasneb pöördumatu väljaheitmine sanghast	4	8
1.2. Saṇghadiesā	Sanga kokkukutsumise reeglid	13	17
1.3. Aniyatā	Määratlemata erinevad ettekirjutused	2	-
1.4. Nissaggiyā- pācittiyā	Ettekirjutused ülestunnistusteks ja ümberjagamiseks	30	30
2. Pācittiya
2.1. Suddha Pācittiyā	Reeglid ülestunnistusteks	92	166
2.2. Pātidesaniyā	Toiduga seotud reeglid	4	8
2.3. Sekhiya	Teostusega seotud reeglid	75	75
2.4. Adhikaraṇasamathā	Vaidlusaluste küsimuste lahendamise reeglid/meetodid	7	7
Kokku vinaja reegleid		227	311

1.2.       KHANDAKA

Khandaka ehk ‘jaotused’ või ‘lõigud’ sisaldavad reegleid ja protseduure, mis on jaotatud 20 (osades tekstides 22.ks) lõiguks (khandaka’ks) ning mille eesmärk on reguleerida suurema kogukonna elukorraldust nii indiviidi kui kloostrikogukonna tasemel tervikuna. Kuigi Khandaka sisaldab nii alguses kui kokkuvõttes Buddha biograafiat, sisaldavad tekstid põhiosas kogukonna elukorralduslikke reegleid. Iga reegel sisaldab selle tekkega seotud lugu (probleemi) ja sellele Buddha poolt antud lahendust (millest kujunes reegel). Khandaka sisaldab ka Pāṭimokkha eksimuste eest määratud karistuste täideviimise juhiseid. Kuna sangas pole määratud karistuse personaalset täideviijat, on selleks on sangha tervikuna. Budistliku sangha kõrgeimaks karistuseks on sanghast kõrvalejätmine, mis on Buddha õpetuse vaimu ja vägivallatu käitumisega kooskõlas olev rängim karistus.

Selle esialgse Khandaka koostamisaeg võis olla ilmselt umbes sada aastat pärast Buddha surma – kuid enne esimest sangha lõhenemist.[5]

Mahāvagga 

Mahāvagga ehk ‘suurem jaotus’ koosneb 10.st vagga’st ehk ala-jaotusest ja sisaldab lugu Buddha virgumisest bodipuu all ja sellest, kuidas Ta nägi olemise olemust ning avaldas oma viiele esimesele järgijale Neli Arialikku Tõde (Dhammacakkappavattana Sutta).

Mahāvagga koosneb kümnest osast:

1. Vastuvõtmise korda sätestavad reeglid (upasampadā)
   
2. Uposatha[6] kohtumised, pihirituaal ja pāṭimokkha ettelugemised (pāṭimokkhuddesa)
   
3. Laagri elukorraldus vihmaperjoodi ajal
   
4. Vassa’ga[7] seotud tseremooniad (pavāraṇā)
   
5. Riietuse ja mööbliga seotud reeglid
   
6. Ravimid ja toit
   
7. Riietusega seotud reeglid (kaṭhina)
   
8. Haigete munkade hooldamise, magamise ja rüü materjaliga seotud reeglid
   
9. Sangha menetluste protseduurid
   
10. Munkadevaheliste vastuolude ja vaidluste lahendamise reeglid 

Cūḷavagga

Cūḷavagga või Cullavagga – ehk ‘väiksem jaotus’ koosneb 10.st (mõnes jaotuses 12.st) alajaotusest kus jätkuvad institutsionaalsete reeglite ja protseduuride loetelud ning mida tuntakse enamasti Saṅghakamma nime all. Seal kästletakse reegleid, mis on seotud enne sanghasse astumist ning askeesi (parivāsa ja mānatta) ja bhikkhude ennistamisega seotud reegleid. Lisaks sisaldab Cuḷavagga veel mitmesugused reeglid mis käsitlevad suplemist, riietust ning noviitside kohustusi ja juhiseid:

1. Reeglid, mis tegelevad rikkumistega enne sangasse astumist
   
2. Katseaega käsitlev kord
   
3. Reeglid, mis sätestavad bhikkhu suhtes menetlused korduvate üleastumiste puhul
   
4. Üldised reeglid üleastumiste lahendamiseks
   
5. Reeglid suplemise, riietuse jms kohta
   
6. Eluruumi, majutuse ja mööbliga seotud reeglid
   
7. Juhised erimeelsuste lahendamiseks
   
8. Bhikkhude klassifikatsioon ja õpetajate ning noviitside kohustused
   
9. Pāṭimokkha’st väljaarvamine
   
10. Bhikkhunide ordineerimine ja instruktsioon 

1.3.   PARIVĀRA

Parivāra  ehk ‘lisad’ on sisuliselt Vinaja Piṭaka kahe eelmise osa kokkuvõte, nagu summeeritud koguduse ‘põhikiri’, mis sisaldab ka mõningaid selgitusi ja täpsustusi eelnevates osades toodud reeglite kohta. Parivāra-pāḷi on Vinaja Piṭaka analüütiline ülevaade, kus kõik reeglid, küsimused ja toimingud on klassifitseeritud teemapõhiselt eraldi kategooriatesse. Samuti sisaldab Parivāra-pāḷi juhiseid võhikute käitumise puhuks munkade suhtes ja vastupidi, ning selgitusi Vinaja Piṭaka eelnevates osades toodud regulatsioonide kohta.

[1] vinaya [vi- eristav või eraldav implikatsioon + naya juhtima, viima] välja või eemale viima ehk see, mis juhib välja kolmest mitteoskuslikust juurest = on kirest välja juhtiv (rāga-vinaya), vihast/sallimatusest välja juhtiv (dosa-vinaya) ja pettekujutlusest välja juhtiv (moha-vinaya).

[2] Tänapäevani on säilinud 7 erinevat vinajat.

[3] pārājika [parā + aj ? või  ji?] väljaarvamine, kaotus; see, kes on toime pannud Vinaja reeglite kohaselt pannud toime suure eksimuse (seksuaalvahekord naisega, mitteantu võtmine, elu võtmine ja mittesaavutatud võimete omamise väitmine), mis nõuab kuni käesoleva elu lõppemiseni sanghast väljaarvamist.

[4] Sanghast on võimalik lahkuda ja tagasi liikmeks astuda 7 korda, juhul, kui tegemist pole mõne ‘suure eksimuse’ ehk pārājika’ga.

[5] Andrew Skilton. Budismi lühiajalugu. Koolibrii, Tallinn (2012), lk 76.

[6] uposatha täiskuupäev; kuu kasvamise ja kahanemise päevad. Igas kuus on neli uposatha päeva milleks on (1) noorkuu päev, (2) esimese veerandi kaheksas kasvamise päev, (3) täiskuu päev ja (4) viimase veerandi kaheksas kahanemise päev. Täiskuu ajal (kuu 15.ndal päeval) kannab sangha (mis koosneb neljast või enamast bhikkhust) ühiselt ette paatimokkha (pāṭimokkhuddesa). Enne retsiteerimist toimub bhikkhude vahel vastastikune eksimus(t)e tunnistamine. Uposatha päevadel lähevad pühendunud ilmikust meesjärgijad (upāsaka) ja naisjärgijad (upāsikā) templisse, et võtta vastu kaheksa kõlblusjuhist, kuulata bhikkhu antud dhammat, teha sanghale annetusi (dāna), teostada kaheksaosalist uposatha järgimist (aṭṭhanga-samannāgata uposatha) ning harjutada koos buddha, dhamma, sangha, kõlbluse, helduse ja deevade meelespidamist (anussati). Täiskuupäeva järgimine juhib uue sünni kõrgematesse olemasoluvaldadesse, vt Uposatha-sutta AN 3.70; Saṃkhittūposatha-sutta AN 8.41.

[7] vassa 1. vihm; juuni (āsāḷha) keskpaigast oktoobri (kattika) keskpaigani kestev vihmaperiood, mille ajal bhikkhud tegelevad peamiselt keskendatuse arendamisega ehk viibivad retriidis. 2. aasta.