Tipiṭaka tõlkeprojekt
Vinaya Piṭaka määratleb budistlike munkade (bhikkhu) ja nunnade (bhikkhunī) elukorralduse reeglid. Sutta Piṭaka ehk ‘Suttade kogu’ koondab endas Buddha poolt antud õpetusi ehk suttaid ning Abhidhamma Piṭaka sisaldab Buddha õpetuse süstematiseeritud analüüse ja suutrate selgitusi.
Esialgu anti Buddha sõnu (Buddhavacana) edasi suusõnaliselt, hiljem säilitati õpetused palmilehtedele kirjutatuna, misjärel raiuti tekstid kivisse. Tänapäeval on Tipiṭaka paljudes keeltes kättesaadav ka digitaalsel kujul.
Tipiṭaka üksikud osad on eesti keelde tõlkinud Linnart Mäll (Dharmaratta käimapanemine, Dhammapada jt), kuid see moodustab vaid kaduvväikese osa kogu Paali kaanonist.
Antud projekt on ellu kutsutud selleks, et Buddha õpetus saaks autentsel kujul kättesaadavaks kõikidele eestlastele nende armsas emakeeles.
Tipiṭaka tõlkeprojekti eesmärgiks on tõlkida Paali Tipiṭaka tervikuna eesti keelde ning teha see kõigile huvilistele tasuta kättesaadavaks.
Selle eesmärgi täitmiseks on Eestis läbi viidud 2 rahvusvahelist konverentsi, koondamaks need inimesed, kes on huvitatud ja valmis osalema Tipiṭaka tõlkeprojektis.
Tipiṭaka, (Paali keeles ti kolm + piṭaka korv = "Kolm korvi") ehk paali Kaanoni, on maailmas ainus tänini säilinud Buddha õpetuste täielik kogumik, mis sisaldab detailiseeritud ja süstematiseeritud autentset Buddha õpetust.
Kolm kuud peale Buddha vaibumist mahaparinirvaanasse kutsuti kokku esimene Sanghakogu (paṭhama sangāyanā/sangīti), kus osales 500 arahanti. Et Buddha õpetus säiliks autentsel kujul, otsustati see üle korrata ja hiljem ka kirja panna. Auväärne Ānanda Thera ja Auväärne Upāli Thera tsiteerisid peast Buddha õpetusi ja vinajat ning arahandid kinnitasid nende sõnade ehtsust. Kõik õpetused koondati hiljem kokku “Kolme korvi”: