Paali-Eesti Sõnaraamat

PTS Paali-Inglise Sõnaraamat.pdf

Hea Pāḷi keele huviline!  Meie eesmärgiks on koostada esimene Paali-Eesti-Paali sõnaraamat mis oleks vabavara ning orienteeritud ennekõike arvutis kasutamisele. Antud sõnaraamat baseerub Pali Text Society poolt koostatud Paali-Inglise keele sõnaraamatul.  Juhul kui Sa saad nõu ja jõuga abiks olla, on see enam kui teretulnud!

Sõnaraamat on töös, vabandame ebamugavuste pärast!

 

Paali-Eesti Sõnaraamat

(Töös ole variant)

Koostanud Ṭhitañāṇo  Bhikkhu 


 

A

Ābhassara {Abhassara} särav, hiilgav, kiirgav; Brahma jumalad ehk “Säravad jumalad” keda seostatakse kõrgeima armastusega (pīti) sõbralikkusega (mettā).

Abhaya {Abhaya} [a + bhaya] vaba hirmust või ohust, kartmatu; ohutu; abhayaṃ kindlus, turvalisus. Vt. Bhaya.

Abhimukha {Abhimukha}  [abhi + mukha] vastastuma, kellegi/millegi poole pöörduma, lähenemine.

Abhiṇhaṃ {Abhinham} korduv, pidev, sage.

Abhinivesa

Abhūta {Abhuta} (adj.) [a + bhūta] ebareaalne, võlts, mitte tõene, valetamine, vale, pettus; -vādin see kes räägib valet.

Abyāpāda {Abyapada} mitte-kuritahtlikkus, mitte-pahatahtlik, mitte-vastumeelsus; vt. ka ‘Byāpāda’.

Ācāra {Acara} [ā + car] käitumislaad, käitumine, praktika; õige käitumine, head kombed; (-°) harjutamine või selline ja selline käitumine. -an° halb käitumine. -vipatti moraalne eksimus, heas käitumises libastumine.

Ācariya {Acariya} [ā + car] õpetaja (peaaegu sama mis upajjhāya) - õpetaja (võib olla sama või erinev upajjhāya); -pācariya õpetajate õpetaja. -vāda traditsionaalne õpetus, hilisemas konekstis kui üldisest suunast kõrvalekaldunud, sektantlik õpetus (vastandina theravada [thera vanemate + vāda õpetus] ortodoksele õpetusele).

Āciṇa {Acina} kuhujunud, kogunenud, akumuleerunud. Āciṇṇakamma harjumuslik karma.

Āciṇṇa {Acinna} [ā + ciṇṇa] harjutatud, sooritatud, (harjumuslik) järeleandmine. –kamma “krooniline karma” ehk harjumusli käitumine.

Adhikaraṇa {Adhikarana} [adhi + karaṇa] 1. juuresviibimine, järelevaatlus, tegevuse juhendamine või juhtimine. 2. Suhe, seos, viide, põhjus, motiiv, ajend, tagajärg. 3. Olukord, arutatav küsimus, probleem, alus, diskussiooni subjekt, dispuut/vaidlus. 4 dispuudi valdkonda on vivāda° anuvāda° āpatta° kicca° ehk dispuudi probleem-küsimus, laitus, sündsusetu/halb käitumine ja kohus(-tus). -kāraka see, kes põhjustab vaidluseid, teisitimõtleja. -samatha esilekerkinud küsimuste lahendamine.

Ādīnava {Adinava} [ā + dīna + va (nt.) viletsust täis] kahju, halvemus, (häda)oht.

Adosa {Adosa} [a + dosa] mitte-pahatahtlikkus ehk pahatahtlikkuse puudumine, vihatus, mitte-kurjus (lahkus, sõbralikkus, kaastundlikkus).

Agāra {Agara} maja, onn; vastandina anagāra kodutus, kerjus. Vt. anagāriyā. Usklik kerjus (a.) kesamassuṃ ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaṃ pabbajati “lõikama maha oma juuksed ja ajama ära habe, panema selga kollase rüü ning lahkuma kodust, et saada kodutuks rändkerjuseks” (D I.60), (b.) “rājā cakkavattin” on seda võrreldud “sambuddha”: sace agāraṃ āvasati vijeyya paṭhaviṃ imaṃ adaṇḍena asatthena . . . sace ca so pabbajati agārā vivaṭacchado sambuddho arahā bhavissati “temast saab suurim kuningas kui ta jääb koju, vüi suurim pühak, kui ta asub kodutu teele.” Ennustus anti Gotamale tema lapseeas D II.16; Sn 1002, 1003. 2. anagāra majatu, kodutu; almustest elatuv munk (vastandina gahaṭṭha).

Agāriya {Agariya} = agārika, ilmik; agārasmā anagāriyaṃ pabbajita läinud majast kodutu seisusesse.

Agatigamana {Agatigamana} vale elu suund (= kurjad soovid); 4 agatigamanānit on chanda° dosa° moha° ja bhaya° (D III.228) ehk erapooletu isetu soov, viha, soovmõtlemine või petlik ettekujutlus ja hirm.

Aggatā {Aggata} väljapaistvus, paremus, üleolek, prominentsus; mahaggata suur väärtus või paremus.

Aggi tulekahju

Āhita {Ahita} lisama, kuhjama, varustama.

Ahosi-kamma {Ahosikamma} mõtte või käitumisega koodud kamma, millel pole enam avaldumise potensiaali või jõudu.

Āhuna {Ahuna} = āhuti; āhuna-pāhuna annetuse ja ohverduse andmine.

Āhuneyya {Ahuneyya} ohverduslik, väärib kingitusi, annetusi, kürgeauline, auväärne oivaline. āhavanīya ja āhavanaṃ arahati väärib ohverdust, annetusi väärt.

Ajāta {Ajata} [a + jāta] mitte-sündimud, sündimata, mitte-kasvanud, mitte-tekkinud.

Ājīva {Ajiva} [ā + jīva] elatis, eluviis, elatusvahend, elamine. sammā-ājīva ja micchā-ājīva õige viis ja vale viis elatise saamiseks/teenimiseks.

Ākāra {Akara} [a + karoti, kṛ] (mingil moel) tegema (1) seisund, tingimus; patan° langusseisund. (2) omadus, kvaliteet, tunnus, atribuut. (3) tunnusmärk, ilmnemine, kuju(nd). (4) viis, laad, maneer; āgaman° tema tulemise viis. (5) põhjus, alus, seletus; esinedes koos dass’iga (dasseti, dassana, nidassana etc.) esindab kommentaari stiilis ‘selle all mõeldakse’ või ‘sellega peetakse silmas’.

Ākāraka {Akaraka} [ākāra + ka] ilmumine, põhjus, viisil, maneer.

Ākāravant{Akaravant} [ākāra] põhjust omama, mõistlik, põhjendatud.

Akaṭa {Akata} [a + kaṭa] mitte tehtud või mitte loodud, mitte kunstlik, naturaalne; °yūsa naturaalne mahl.

Akiriya {Akiriya} [a + kiriya] ebapraktiline, mitte-arukas, rumal.

Akusala {Akusala} [a + kusala] ebasünnis, kohatu, kõlvatu, väär, vale, valel moel, oskamatu, halb, haige, kuri, kahjulik, pälvimusetu. Vt. ‘kusala’.

Amājāta {Amajata} [amā + jāta] sündinud orja majas Vt ka ‘āmāya’.

Amata {Amata} [a + mata] 1. Ambroosia, jumalate söök/jook, surematuse vesi. 2. Üldine mõiste (konseptsioon) kestvuse, vastupidavuse, muutumatuse ja turvalisuse seisundist või seisusest (kus pole enam ei ümbersündi ega uuesti suremist). -dvāra uks nibbāna’sse. -dhātu surematuse element. -pada ambroosia paik, piirkond, koht või riik; surematuse riik.

Āmāya

Āmisa {Amisa} 1. Toores liha; kasutatakse ka toores, töötlemeta, harimata mõistes. 2. Liha kui meele ja vaimsuse vastand, st materiaalne, füüsiline (üldiselt dhamma vastand). 3. (maitsev) toit, toidu nautimine, delikatess. 4. Sööt. 5. Kasu, (vaeva-)tasu, raha, hüvitis; väike võit. 6. Nauding, mõnu. 7. Ahnus, iha viha.

Amoha  {Amoha} [a + moha] mitte-soovmõtlemine, mitte-rumalus, mitte-meelepete (mõistmine, tarkus, selge arusaam)

Anāgāra & Anāgāriyā {Anagara} {Anagariya} see agāra & agāriyā.

Anāgata {Anagata} (adj.) [an + āgata] pole veel tulnud ehk tulevik.

Anattā {Anatta} [an + atta] mitte-ise, mitte ‘mina’ [an + attan] mitte-hing; mina puudumine (‘mina’ on Buddha õpetuse kohaselt vaid illusioon, pettekujutlus). Vt. ‘atta’ ja ‘attan’.

Aṇḍa {Anda} 1. muna; 2. munandid. - kosa koorega munad; -ja munast sündinud.

Andha {Andha} 1. pime, pimestatud, kinnisilmi; 2. Vaimselt pimestatud, juhm, rumal, mittenägev.

Āneñjatā {Anenjata} [āneñja] püsiv, kindel, vankumatu, kõikumatu, häirimatu.

Āṇi {Ani} ratta teljepolt või kinnitus; 2. (kinnitus-)pulk, tihvt, polt, (ukse) stopper, 3. Trummipulk.

Aniyata {Aniyata} [a + niyata] määratlemata, püsitu, ebakindel, kaheldav.

Añjalikā {Anjalika}  [= añjali] (kokkupandud) käte tõstmine lugupidamise või lugupidava tervituse märgiks.

Antaravāsaka {Antaravasaka} sisemine rüü; vt. sanghāṭī.

Anumodana {Anumodana} “Vastavalt maitsele”, st rahulolu, tänu, eriti peale sööki või pärast kingituse vastuvõtmist = tänulikkuse väljendamine, õnnistuse lausumine.

Anupaghāta {Anupaghata} [an + upaghāta] mitte kahjustama.

Anupassanā {Anupassana} [anupassati] vaatamine, (tähelepanelik) vaatlus,  kaalutlemine, mõtisklemine, teostamine. Vt. anicca°, anatta°, dukkha°. Kāye kāy'ānupassanā: keha kui viiest osast koosneva moodustise (kesā lomā nakhā dantā, taco (juuksed, karvad, küüned, hambad, nahk) nägemine Kh III.

Anusaya {Anusaya} [anu + śī, seti] painutatud, kalduvus, (paheline) kallutatus, kiindumus, varjatud kalduvus. Alati negatiivses tähenduses. Kolmene koosesinemine: kangekaelsus, eelarvamus ja kalduvus (adhiṭṭhānābhinivesānusayā).

Anuttara {Anuttara} [an + uttara] ‘ei midagi kõrgemat’, paremuseta, kõrgemata, võrreldamatu, ületamatu, suurepärane.

Apacāyana {Apacayana} austamine, au(-stus), kummardamine, aukartus.

Apacāyati {Apacayati} au avaldama, austama, kummardama.

Apara {Apara} veel üks, täiendav, lisanduv, järgmine, järgnev, teine; apare tayo sahāyā teised kolm sõpra.

Āpatti {Apatti} [ā + pad] süütegu, eksimus, rikkumine (sangha’s); °vuṭṭhānatā eksimuse andestamine.

Āpattika {Apattika} [āpatti + ka] süüdi rikkumises.

Apāya {Apaya} 1. eraldumine, kaotus; 2. (vara) kaotus; 3. leke, (vee) väljavool; 4. Eksitus, langus, eemaldumine; 5. Peale surma kaotuse ja häda (mööduv) seisund. Neli sellist valda on puhastustuli (niraya), uuestisünd looma, kummituse, või Titan’ina (Asura’na). Apāyabhūmi - häda ja viletsuse vald.

Apāyabhūmi {Apāyabhūmi} [apāya + bhūmi] - häda ja viletsuse vald. Vt ka ‘apāya’ ja ‘bhūmi’.

Appa {Appa} väike, tillukene, väga väike (mittemillestki järgmine), mahant vastand. -aggha madala väärtusega (vastandina mahaggha hindamatu); alpāsvāda [alpa + ā + svād] väike maitse või nauding mis toob väikese rõõmu. -ātanka väike (või mitte) haige, haigustest vaba, hea tervis  (= appābādha, millega esineb sageli koos). -ābādha sama mis appātanka. alpābādhatā hea tervis. -āyuka lühike eluiga. -āhāra võtab vähe sööki, paatub. -kicca kohustustest vaba või väga väikese kohustusega. -nigghosa väikese heliga või helitu. -ssaka omab vähe. -sadda mürast vaba, vaikus. -ssuta omab vähe teadmisi, harimatu, ignorantne.

Appaccaya {Appaccaya} [a + paccaya] 1. Rahulolematus, mitterahulolev, rusutud meeleolu, tusasus. 2. Mitte-tingitud ehk tingimatu.

Appamāṇa {Appamana} 1. Ilma mõõtmeteta, mõõdetamatu, lõputu, otsatu, määramatu, piiranguteta, kõikehõlmav. 2. Ilma erinevuseta (pole vahet), asja juurde mittekuuluv, asjakohatu.

Appanābhāvanā {Appanābhāvanā} [appanā + bhāvanā] neeldumise ehk samastumise kujustamine.

Appanāsamādhi {Appanāsamādhi} [appanā + samādhi] neeldumise ehk samastumise keskendumine.

Appiccha {Appiccha} (adj.) vähe või üldse mitte midagi soovima, lihtsaga rahulduv, vähenõudlik, rahulolev, pretensioonitu.

Ara {Ara} ratta kodar.

Āraddha {Araddha} [ā + rabh] alanud, alustanud, kaldunud, kohustunud, otsustanud. -citta keskendunud meel/teadvus. -viriya tugevus, jõulisus, energilisus, resoluutsus.

Araha {Araha} 1. On väärt, vääriline, väärib, omab õigust. 2. Sobiv, kohane, nõuetele vastav, aldis.

Arahati {Arahati} [agghati?] vääriline, on väärt, vääriv, teenekas, on välja teeninud.

Ārambha {Arambha} katse, jõupingutus, energia tekitamine, energetiseerimine. 2. Toetus, pinnas, objekt, ese/asi. an° mitte-toetav, sõltumatu.

Araṇa 1{Arana} eemaldunud, eemal, kaugel; elab eemaletõmbunult ülsilduses, eemal rahvahulhast. 2. [a + raṇa] vaikus, rahu; saraṇa vastand. Ārakā {Araka} kaugel, eemal.

Arāti {Arati} [a + rāti] vaenlane.

Ari {Ari} vaenlane.

Ariya {Ariya} 1. (Rassiline) aarja ehk aaria 2. (Sotsiaalne) õilis, üllameelne, väljapaistev, kõrge sünnipositsiooniga. 3. (Eetiline) kastisüsteemile ja ideaalidele vastav Ariya klanni esindaja, keda austati; ka õige, hea, suurepärane. Budismis ja Vana-India mõistes on ariya erineva tähendusega, kuid ühiseks nimetajaks on see, et aaria esindab parimat, mida inimene on võimeline saavutama.

Asammoha (arahandi viiene loetelu vt nekkhamma)

Asañña {Asanna} [a + saññā] ilma teadvuseta; °satta teadvuseta olend; Devade klass (D I.28).

Asaṭha {Asatha} [a + saṭha] ilma pettuseta, ilma kavaluseta, aus.

Āsava {Asava} see, mis mis voolab (välja või edasi), väljavool ja sissevool. 1. vaim, joovastav ekstrakt või puu või lille sekreet, nõre (Vin IV.110 on toodud neljane loetelu). 2. haavast väljuv eritis. 3. meelt mürgitavad või joovastavad ideed, mis takistavad kõrgema tarkuse või taipamise esilekerkimist. Āsava’te ehk mürgitulvade lakkamine tähistab arahandiks saamist ning võitlus nende lakkamiseks iseloomustab arahandi teekonda. 4 āsava’t on kam° bhav° diṭṭh° avijj° i. e. sensuaalsuse, uuestisündi (eluiha), spekulatsioonide ja teadmatuse mürgitulv. Khīṇāsava see kelle āsava’d on hävinenud (vt khīṇa); anāsava see kes on vaba āsava’test = Arahant.

Assāda {Assada} [ā + sādiyati, svad] maitse, magusus, rahulolu, nauding.

Asubha {Asubha} [a + subha] ebapuhas, ebameeldiv, halb, inetu, vastik, jälk; -bhāvanā mõtlus (keha) ebapuhtusest.

Ātāpa {Atapa} [ā + tāpa] kuma, hõõgus, helendus, soojus; vaimustus, innustus, püüdlus.

Ātappa {Atappa} – vaimustus, innustus, pingutus.

Atīta {Atita} minevik, möödanik, läinu. Atīte kunagi ammu; atītaṃ addhānaṃ minevikus. 2. Väljunud, ületanud, vabanenud. 3. Üleastumine, hooletusse jätnud.

Atta – ‘ise’, ‘mina’; see mis on enesele võetud, eeldus, oletus, väljamõeldis; attañjaha – lükkama ümber selle, mida eeldati. Niratta vastand – mis pole eeldus, mis on kõrvale lükatud. Arahant ei ole ei atta ega niratta (Sn 787, 858, 919), ilma  eeldamata ja tagasilükkamata on ta meel avatud kõikidele spekulatiivsetele teooriatele. 2. Vt. Attan. 3. Vt. Upatta.

Attan {Attan}, atta (hilisem vorm) [Veedades ātman] – 1. Hing, nagu seda on postuleeritud India animistlikes teooriates 6-7 saj. Upaniṣat’id on Hinduistlikud proosatekstide sanskritikeelsed kogumikud mis kirjeldavad hinge kui inimesekujulist väikest olendit, kes elas tavaliselt südames. See põgeneb kehast une ja transi ajal ning naaseb ärkamisel ja keha liikumisel; põgeneb taas peale keha surma ja jätkab igavest elu. 2. Ise, mina; -attha iseenda kasu(ks) või huvi(ks); -kāma enese-armastus; -dīpa tuginedes iseendale, sõltumatu, mis põhineb iseendal (1) Isik, isiksus, individuaalsus, elav olend; vorm, välimus; (2) elu, uuestisündi. (3) iseloom, südame ‘kvaliteet’; -vadha enesehävitus; -vāda (püsiv) hinge olemasolu teooria.

Avacara {Avacara} elama, liikuma tegelema; olema tuttav; (aktiivsuse või liikumise) sfäär; ajalise eksistentsi vald, sfäär või tasand (maailm). 3 valda: kāmāvacara rupāvacara, arūpāvacara ehk ihaline aistingute, vormide ja vormitu sfäär.

Avajāta {Avajata} [ava + jāta] madala sünniga, sündinud madala positsiooniga, kujundlikult madala iseloomuga (vastandina abhijāta).

Āvāra {Avara} eemale tõrjuma, kaitsma, valve, valvama.

Āvara {Avara}tõkestama, hoidma ära/eemale.

Āvaraṇa {Avarana} [āvarati] katkestama, piirama, vastu seisma; takistus, tõke, tõkestus.

Avīci {Avici} [a + vīci (?) ilma vaheajata, ilma rõõmuta] 1. Avīciniraya üks põrgutest (vt. niraya); 2. Lagunemine, hävimine, kõdunemine, langus. Vt. vīci.

Aviddasu {Aviddasu} [a + viddasu] ignorantne, teadmatuses olev, rumal.

Aviha {Aviha} – Aviha’de maailm.

Avihiṃsā {Avihimsa} (ahimsa) [a + vihiṃs kahjustama] mitte-kahjusmatama, karmuse, julmuse, halastamatuse ja ülekohtu puudumine (hellus, lahkus, headus, halastus), vägivallatus.

Avijjā

Avijjā {Avijja} teadmatus; peamine kurja ja pideva taassünni põhjus (mūla, juur).

Avijjā teadmatus; kurja ja uuestisünni põhipõhjus (juur); üks āsavā’test

Aviññū {Avinnu} = aviddasu.

Avippaṭisāra {Avippatisara} [a + vippaṭisāra] kahetsuse või süümepiinade puudumine.

Āvuso {Avuso} sõber, viisakas vormis pöördumine “hea sõber, vend, lugupeetav”, mida bhikkhud kasutavad tavaliselt omavahelises suhtlemises (enamasti pöördudes noorema bhikkhu poole, vanema poole pöördumisel kasutatakse väljendit bhante).

Avyāpāda {Avyapada} [a + vyāpāda] vigastamise, kahjustamise soovi puudumine, vabadus tigedusest ja kurjusest.

Avyāpajjha, (arahandi ideaali loetelu vt nekkhamma)

Āyatana {Ayatana} - 1. Ulatus(piirkond), määr, mõjuulatus, ringjoon (ümbritsev) piirkond, maa-ala; sfäär, kera(pind), koht, paik; positsioon, asupaik; juhus, võimalus, ajend. 2. Pingutus, tegemine, töötamine, harjutamine, praktiseerimine, teostamine, tegelik rakendamine. 3. Taju(meele) või asitungu vald üldises tähenduses; mõtteobjekt, tajuorgan, tajuobjekt; suhe, kord.

Āyu {Ayu} elu, elujõud, eluea pikenemine, pikaealisus. Kuulub jumaliku elu mõiste alla mis sisaldab 30 600 000 eluaastat. Pikk või jumalik elu.

Āyuka {Ayuka} elu, elujõud, eluiga, pikaealisus. -kappa elu pikkus; -pariyanta elu lõpp; -sankhāra elu koostisosa, eluga kaasuvad tingimused või omadused; vitaalsuse printsiip.

Bala {Bala} 1. tugevus, võimsus, jõud, tugev (ka sõjaline jõud), vägi. Üks neljast õnnistusest āyu, vaṇṇa, sukha, bala; abala nõrk; abalaṃ nõrkus. Kaheksa väge (balāni) on 1. Laste- (ruṇṇa-balaṃ). - 2. Naiselikkuse- (kodha°). - 3. Röövlite (āvudha°). - 4. Kuningate (issariya°), - 5. Rumalate (ujjhatti°). - 6. Targa mehe (nijjhatti°). - 7. Põhjalikult õppinu - (paṭisankhāna°). - 8. samaṇa ja brāhmaṇa - (khanti°). 5 naise väge on rūpabalaṃ, bhoga°, ñāti°, putta°, sīla°. Viiekordne kuninga jõud (balaṃ pañca-vidhaṃ) sisaldab bāhābalaṃ relvajõude, bhoga°, rikkuse, amacca° nõuandjate, abhijacca° kõrge positsiooniga sünni ja paññā° tarkuse jõudu; 5 vaimset väge/jõudu on: saddhābalaṃ, viriya°, sati°, samādhi°, paññā° (mis vastavad viiele indriya’le ning arendatakse välja koos indriya’tega).

Bhaga {Bhaga} õnn, õnnelik, liisk, loos, saatus. dub° õnnetu, ebameeldiv, ebamugav. -bhaga, värsis “bhagehi ca vibhattavā” sõna “Bhagava” eksegees (st. selgitamine ja tõlgendamine).

Bhagavā {Bhagavā} Üllas, Õnnelik, Õnnistatu (Buddha epiteet) Vt. ka ‘bhaga’

Bhagavant {Bhagavant} õnnelik, hiilgav, ülev, õnnis; kasutatakse Buddha ja enne teada virgunute kohta.

Bhante – viisakas, austust avaldav pöördumine, nagu söör, auväärne härra/söör.

Bhava {Bhava} [bhavati] sobiv, kohane, uuestisünd, olemasolu (seisund), elu. 3 olemasulu seisundit on kāma°, rūpa°, arūpa° ehk sensuaalne, deva-kehaline ja vormitu ehk kujudeta eksistents. Kammabhava olemasolu karmalisest kuhjumisest; Upapattibhava olemasolust tulenev kamma.

Bhāvanā {Bhavana} [bhāveti, bhāva] valmistada, produtseerima, mõtete suunamine/juhtimine, rakendamine, avaldumine, arendamine (mõtluse kontekstis), millegi arendamine meeles, kultuur. Samatha-bhāvana meeleahu arendamine; vipassanā-bhāvana taipamise arendamine.

Bhavana {Bhavana} [bhū] eluruum, sfäär, maailm, vald; Inda° Indra vald/maailm; nāga° nāgade maailm.

Bhavanga {Bhavanga} [bhava saamine + anga osa] olemasollu tuleku või saamise komponenid või tingimused

Bhavati

Bhaya

Bhikkhu {Bhikkhu} annetustest elatuv kodutu Buddha munk. Bhikkhu (N: bhikkhunī) on täisordineeritud Buddha koguduse ehk sangha liige. Bhikkhunīsangha on nunnade kogudus ja bhikkhusangha munkade kogudus. Thera-bhikkhu vanem (tarkuse ja kogemuse mõttes) munk. (a) bhikkhu=bhinnakilesa “see kes on purustanud (meele)plekid ehk hävitanud halva iseloomu (VbhA 328; VvA 29, 114, 310; PvA 51). (b) “sattannaṃ dhammānaṃ bhinnattā bhikkhu” sest on purustanud või hävitanud 7 asja, 7 halba omadust, mis viib taassünni: sakkāyadiṭṭhi, vicikicchā, sīlabbata-parāmāsa, rāga, dosa, moha, māna (Nd1 70=Nd2 477a). Sõna põhjalik definitsioon on leitav Vbh 245-246, kus kirjeldatakse kuidas Bhikkhu-laeva on rajatud 18. Omadusele (samaññāya bhikkhu, paṭiññāya bh., bhikkhatī ti bh., bhikkhako ti bh., bhikkhācariyaṃ ajjhupagato ti bh., bhinna-paṭa-dharo ti bh., bhindati pāpake dhamme ti bh., bhinnattā pāpakānaṃ dhammānan ti bh. etc.). 2. liiki väljapaistvaid bhikkhusid: kalyāṇa[-ka-]puthujjana (ilmik, hea iseloom) ja sekkha (kes treenib), kelle kohta esinev hilisem termin paṭilīnacara (kes elab eemaldunud, eraklikult, hoides eemal maise elu ohtudest) on toodud ND1 130 (Sn 810).

Bhūmi {Bhumi} [vt. bhavati] maa(-pind), (asu-)koht, piirkond, paik, ala, regioon, vald, tasand; teadvusseisund.

Bhūsana {Bhusana} (nt.) [fr. bhūṣ] ornament, dekoratsioon.

Bīja {Bija} seeme, idu, seemnevedelik, kudu. 2. Element; udaka° mille element on vesi.

Bodhi 1. {Bodhi} [budh; bodhin-manas omab tähelepanelikku meelt] kõrgemad, ülemaised teadmised, teadmised mida valdas Buddha, virgumine. 2. (Spetsiifiline) kahenädalane arvestus; mainitud Vinayas seoses toidu ettevalmistamisega bhojanāni all, jag: niccabhatta, salākabhatta, pakkhika, uposathika, pāṭipadika. 3. Püha puu (Viigipuu, ‘Ficus religiosa’), mille all Gotama Buddha saavutas täielikud teadmised, lõpliku virgumise. Puu asub Buddhagāya’s. Bodhisatta virgumisolend ehk ‘suur olend’, kelle eesmärgiks on saada ise Buddhaks läbi kümne täiuse (pāramī) teostamise; vt. ‘pāramī’.

Bojjhanga {Bojjhanga} [bodhi+anga; 7 bojjhanga’t on toodud Divy 208] tarkuse või teadmise tegur või koostisosa; virgumise koostisosa. ...  

Brahmacariya {Brahmacariya} [Brahma + cariya] termin (mitte tingimata budistlikus tähenduses) mis tähistab pühaduslikkuse (eriti hea ja moraalse eluviisi) lubaduse järgimist. Budistlikus mõistes moraalne elu, püha elu, religioosne elu, eluviis ehk tee kannatustest vabanemiseks (Vin I.12, 19), ilmalikust loobumine (k.a. tsölibaat) ja dhamma õppimine D I.84, 155; II.106; III.122; M I.77 etc). abrahmacariya moraalitu, kõlbetu elu.

Brahmatta {Brahmatta} (nt.) [Abstr. fr. brahma] Brahma jumala riik, eksistents Brahma maailmas.

Byāpāda {Byapada} [fr. vy+ā+pad] kuritahtlikkus, pahatahtlikkus, vastumeelsus. Üks viiest takistusest (āvaraṇāni) ja neljast sidemest (kāya-ganthā).

Byasana {Byasana} vt. vyasana.

C

Cāga {Caga} [cajati loobuma] (a) hülgama, loobuma, lahti ütlema, (b) heldus, suuremeelsus. Cāga on üks õilsa inimese (3, 4, 5 või 7) aardest; 5: saddhā, sīla, suta, cāga, paññā - usk, voorus, õiged teadmised, heldus, tarkus S I.232; A I.210 etc; neljases jaotuses puudub suta S V.395; A II.62; 3: saddhā, sīla, cāga J II.112; 7: ajjhesanā, tapo, sīla, sacca, cāga, sati, mati J II.327. Cāgakathā - heldusest rääkimine. Cāgadhana kui aare, hea kingitus, kui üks 7. õilsast rikkusest või õnnistusest (ariyadhanān) milleks on: saddhā, sīla, hiri, ottappa, suta, cāga, paññā D III.163, 251,; A IV.5; VvA 113.

Cakka {Cakka} ‘see, mis pidevalt keerleb’ ehk ratas, ring. I) Üldine tähendus: 1. Ratas. 2. Ketas, mida kasutatakse relvana. 3. khura° habemuga v piinamise riist. 4. Plaat, ring(-lus), sõõr. II) Konkreetne tähendus: 1. (Tõlla-)ratas, kogumik, osa; sfäär, regioon, tsükkel. Iriyāpatha° 4 positsiooni (seismine, kõndimine, istumine, lamamine); sā°, miga° koerte ja metsloomade sfäär/regioon. 2. Sõiduk, instrument, atribuut, seisund, tingimus. Dhamma-cakka õpetuse ratas ja brahma-c° parim ratas, ülim vahend, noobleim kvaliteet. -vattin (dhammacakkaṃ pavatteti) see kes juhib/seab ratta veeremist, lihtne ja õiglane kuningas. 3 kuninga tüüpi: cakkavāla-c° universaalne kuningas, cāturanta-c° nelja suure mandri valitseja, dīpa-c° ühe üle valitseja, padesa-c° ühe osa üle valitseja.

Cakkhu {Cakkhu} 1. Silm (organ). 2. Silm kui vaimne saavutus, taju, insait, teadmine, täiuslik arusaam, nagu jānāti passati teada ja näha = selge mõistmine. dhamma° tõesilm, st õigete teadmiste saavutamine mis juhib arahantsusesse (nagu ka ariya° ja pañña). 3. Meeli ületav, selgelt nägev silm (selgeltnägemine). 1) maṃsa-cakkhu: füüsiline silm, erakordselt võimas ja tundlik (Kv III.7), 2) dibba-cakkhu: deva-silm, mis näeb kõike peidetud maailmu ehk olemasoluvaldasid. 3) paññā°: tarkuse silm; see kes teab kõike mida on võimalik teada (jānaṃ passaṃ äratundmine ja nägemine, st. täiuslik mõistmine; 4) buddha°: Buddha silm või täiuslik intuitsioon; see kes näeb inimese südamesse, mõistab nende moraalset taset ja on otsustanud neid aidata õigete teadmiste teele. 5) samanta°:, kõikide teadmiste silm, Tathāgata silm. -samphassa kontakt nägemistajuga.

Cara

Caraṇa {Carana} 1. kõndiv, karjatav, toitev. 2. Jalg. 3. tegutsemine, käitumine, hea (moraalne) käitumine; esineb sageli koos -vijjā.

Carati

Cārin {Carin} Käimine, elamine, kogemine; käitumine, tegutsemine, harjutamine.

Carita {Carita} [cāreti, vt cara, carati] 1. minev, liikuv, olev (nagu), käituv; (rāga°, dosa°, moha°, etc.). 2. Tegevus, käitumine, elamine; ekassa carita üksi elav; sucarita hea, õige, sobilik käitumine, tegevus või toimimine, mille vastandiks on duccarita. Vt. kāya (kāya°, vacī°, mano°).

Carita isiksus, 6 isiksuse tüüpi.

Cāritta {Caritta} tegelus, praktika, toiming, käitumisviis, tegelemine, käitumine.

Cariya {Cariya} käitumine, ülalpidamine, teguviis, kombed. Dhamma° ja brahma° õige/hea eluviis või käitumine, kasinus, loobumine.

Cattāri ariyasaccāni {Cattari ariyasaccani} Neli õilsat tõde.

Catukka {Catukka} 1. tetrad, neljakordne, neljane komplekt, koosneb neljast osast °pañcakajjhānā mõtluse nejakordne ja viiekordne süstee; 2. Nelja tee ristumiskoht. –magga neljaosaline tee.

Cetanā {Cetana} ceto aktiivsuse seisund/tase, aktiivne mõtlemine, kavatsus, eesmärk, tahe. Määratletud kui tegevus (kamma). Esineb sageli koos patthanā & paṇidhi (soov ja püüdlus). 4 õnnistust: vatthu, paccaya, cetanā, guṇātireka (-sampadā) DhA III.94. Cetanā cetasika (ceto) vastand 7 hea käitumise (sīla) määratluses. Tahte või käitumise seisund.

Cetasika

Cetasika {Cetasika} kuulub ceto juurde, mentaalne; kāyika (füüsilise) vastand. Koos citta’ga tähistab meelt ja kõike mis kuulub meele juurde, meele mentaalsed omadusi ja kaasuvad tegurid. Nikāyas on toodud 52 cetasikat mis põhimõtteliselt jagunevad 5. khandha-kategooriasse.

Chanda {Chanda} 1. impulss, erutus; kavatsusest, resolutsioon, tahe; soov, tahteavaldus, ihaldus. A. Vooruslikus kontekstis esineb sageli koos heade ja kõlbeliste omadustega. Dhammapadesu chanda püüdlus õigluse järele. 2. Voorusetus kontekstis esineb chanda koos dosa moha bhaya’ga (D III.182) ja selle lähim analoog on iha (rāga). Chanda on üks viletsuse juur (mūlaṃ dukkhassa) ja meele pealisplekk (cittass'upakkileso). Candha-pahāna loobumine oskamatust soovist; candha-rāga põnevuse soov. Chandha-samādhi (õige) keskendumine oskuslikule pingutusele; jaotatud kui  4 iddhipādā (edu alust): chanda°, viriya°; citta° vīmaṃsā° (tahe, energia, teadlikkus, uurimine) D III.77 jm. Chanda-sampadā innukuse õnnistus.

Chanda {Chanda} impulss, erutus; kavatsust, ettepanek, tahe, soov (arahandid toimivad oskusliku, isetu ja voorusliku chanda alusel mis ei loo kammat). Lähim analoog on rāga kirg, iha, himu. 2 Nõustumine, nõusoleku deklareerimine. -samādhi (õige) keskendumise püüdlus. Liigitub 4. iddhipādā (edu aluse) alla: chanda°, viriya°; citta°, vīmaṃsā° (tahe, energia, teadvus, uurimine). -sampadā innukuse õnnistus.

Chando {Chando} meeter, mõõdikud, prosoodia.

Chiggaḷa {Chiggala} [chidda] auk; tāḷa° võtmeauk.

Cinteti & Ceteti {Cinteti} {Ceteti} (a) mõtlema, reflekteerima, arvamust omama. Selles mõttes grupeerub (phuṭṭho) vedeti, ceteti, sañjānāti tal on tunne, teadlikkus (tundest) ja teadvus. (b) kaalutlema, ümber mõtlema, välja mõtlema, kavandama, kavatsema, plaanima, planeerima. Selles mõttes grupeerub: (ceteti) pakappeti anuseti kavandama, teostusega alusama, teostama. (c) pähe võtma, mõtlema selle peale, püüdlema (selle) järele, ihalema. Acinteyya see millest ei peaks mõtlema, neli mõeldamatut (cattāri acinteyyāni) mille üle mõtlemist peaks vältima.

Cīvara

Cīvara {Civara}bhikkhu (pealmine või pealis-) rüü, mis on budistliku rändmunga esimene neljasest standartsest vahendite komplektist, milleks on c°, piṇḍapāta almusnõu, senāsana majutus ja/või magamiskoht, gilānapaccaya-bhesajja-parikkhāra ravimid (raviseadmed) haiguse korral kasutamiseks Vin III.89, 99, 211; D I.61; M II.102; A I.49; Nd2 s. v.; It 111.

Culla, Cūḷa {Culla} {Cula} väike, väiksem, vähemtähtsam; mahā (suur, ülev) vastand. Culla-vagga väiksem jaotus (Vin II.); Mahā-vagga ‘suurem jaotus’ (Vin I.). –angulī väike sõrm.

D

Dakkhiṇā

Dakkhiṇā {Dakkhina} kingitus, tasu, annetus; pühale inimesele antud annetus; õnnetutee olenditele (peta) antud kingitus/and mille eesmärk on kannatuste leevendamine; heastav pakkumine; guru-d. õpetaja tasu.

Dakkhiṇeyya {Dakkhineyya} see, kes on väät, vääriline. -puggala isik kes väärib annetust.

Dāna {Dana} and(-mine), väljajagamine, kink(-imine), loovutama, heldus, heldemeelsus; teategevuslik bhikkhu(-de) või sangha toetamine. Eriliselt suuri pälvimusi toob mahādāna – suur kink (nt sanghale). 8 objekti mis on sobivad kingitused munkadele (jaotub ka kui 10ne): anna pāna vattha yāna mālā gandha-vilepana seyyāvasatha padīpeyya (leib, vesi, riided, sõiduk, vanik, lõhnasalv tualeti värskendamiseks, sobiv lamamis- ja eluase, valgusti). āmisa° and dhamma° materiaalne ja vaimne kink. Esimene kümnest täiusest (dasa pāramiyo).

Dāru {Daru} puu, püütükk; dāuru puit. Drus tamm, -ja puidust (tehtud); -patta puidust kauss/nõu. pattika see kes kasutab puidust kaussi almuste kogumiseks. -sanghāta (-yāna) puidust sõiduk ehk paat.

Dassana {Dassana} nägema, märkama, vaatama; silmama välimus, vaade. Adassana mittenägema. -bhūmi isaidi valla tasand; ñāṇa-dassana teadmine ja nägemine ehk teadmistest tulenev insait, täiuslik teadmine, tõe realiseerimine.

Dassana {Dassana} nägema, vaatama, pilk, nägemine, ilmumine; dassanāya et näha, eesmärgiga näha. Väimus cāru° ilus vaadata. 2. Taju (jõud), tajuvõime, insait, vaade, teooria. ñāṇa-dassana teadmine ja nägemine või teadmistest tulenev inait.

Dāyaka {Dayaka} [dā nagu dadāti, dāna] andma, annetama, kinkima, pakkuma, (välja) jagama, doonor, annetaja, heategija, helde inimene.

Desanā {Desana} 1. diskursuse, juhendamine, õppetund. 2. dhamma° moraalne juhendamine, dhamma selgitus, jutlus, manitsus(-kõne). 3. (legaalne) kinnitus.

Dhamma (‼!)– 1. õpetus, doktriin; 2. Põhjuslik tingitus; 3. Moraalne omadus või käitumine; 4. Fenomen või nähtus.

Dhāraṇa {Dharana} riietus.

Dhūma {Dhuma} suits, aur.

Dibba {Dibba} [Ved. divya=divine jumalik. Cp. deva] Järgnevast maailmast, jumalik, taevalik, suurepärane, imepärane, kohane inimestest kõrgematele olenditele (deva’d, kangelased jne), üliinimlik, mānusaka (inimolend) vastand. -osadha maagiline droog Miln 283; -kāmā taevalik rõõm/nauding; -cakkhuka õnnistatud üle-maise (maist ületava) silmaga S.II.156; I.23, 25; -paṇṇākāra (dasavidha°) (kümnekordne) taevane kingitus (milleks on āyu, vaṇṇa jne.: Vt ṭhāna); -bhāva jumalik seisund või tasand/vald (maailm); -jooga liit jumalatega; -vihāra kõrgeim/ülim südame seisund; -sampatti taevalik õndsus.

Digha Nikaya (digha pikk, nikaya diskursus ehk ‘pikkade õpetussõnade kogumik’) DN.

Dīpa {Dipa} 1. Lamp, 2. Saar, kontinent ehk manner; kuiva maa, tugev vundament, puhkepaik, peavari, varjupaik.

Diṭṭhi {Ditthi} (‼! Lõpetamata) vaade, uskumus, dogma, teooria, spekulatsioon; nagu vale teooria, alusetu või põhjendamatu arvamus (a) ... kontrolli üle! nagu micchā diṭṭhi vale õpetus, mille Buddha kummutas kui pāpa° A IV.172); sammā diṭṭhi õige vaade, õige õpetus või doktriin. 4 diṭṭhiyo: sakkāya°, uccheda°, sassata°, akiriya° Vbh 376; Vism 511. D. On kolmas neljast āsavā’st: kāma°, bhava°, d.°, avijjā° Vin III.5; Nd2 134; Dhs 1099, 1448; Vbh 37; -āsava mürgitav või joovastav spekulatsioon. D. on teine neljast upādānāni’st ehk kiindumusest: kāma°, d.°, sīlabbata°, attavāda° D III.230; Dhs 1215, 1536. -maṇḍala spekulatiivse dogmaatika ring DhsA 109. -visuddhi õige teooria ilu A I.95; M I.147; D III.214, 288. –sanghāta valede vaadete pusa või sasipundar Nd1 343; Nd2 503. -samudaya the origin of wrong views A IV.68; -sampadā success in theory, blessing of right views, attainment of truth D III.213; 235 (opp. °vipatti). -sampanna õnnistatud õige vaatega S II.43, 58, 80; V.11; A III.438 sq.; IV.394; Vbh 366. -sārin valede vaadete järgimine Sn 911.

Dosa {Dosa} 1. Viha, pahatahtlikkus, halb kavatsus, pahelisus, kurjus, (moraalne) rikutus, tigedus, viha. Sageli esineb kolmikuna koos rāga (iha, kirg) ja moha’ga (meelepete) või lobha-dosa-moha ahnus, viha, meelepete, tähistades kolme põhilist meeleplekki. 8 purisa-dosā jaotus on toodud Vbh 387. Adosa pahatahtlikkuse puudumine, lahke, sõbralik, kaastundlik. 2. korruptsioon, (häbi) plekk, süü, halb seisukord, defekt, pahe, rikutud seisund. Tiṇa° umbrohu poolt kahjustunud Dh 356; visa° mürgi kahjulik mõju Th 1, 758, 768; sneha° sensuaalse kiindumuse tuhmus Sn 66. Neli kasiṇa-dosā on toodud Vism 123 ja 18nene jaotus mis teevad Vihāra sobimatuks on Vism 118.

Dukkha

Dutiya {Dutiya} 1. Teine (nagu 1, 2, 3...), järgnev; dutiyaṃ teiseks korraks. 2. See, kes järgib või on seotud; kaaslane, sõber, partner. Taṇhā-dutiyā seotud januga või omama janu kui kaaslast.

E

Ehi {Ehi} [eti] tule, tule siia. Ehipassika [ehi + passa + ika] dhamma, mis kutsub igat inimest endasse (iseennast) vaatama, on kõigile avatud.

F

G

Gamana {Gamana} minemise fakt või situatsioon; liikumine, teekond, kõndimine. (-°) püüdlemine, juhtiv.

Gandha {Gandha} Lõhn 1. lõhn, döör, aroom üldiselt. 2. Konkreetne odöör või lõhn, loendatud kas mūla°, sāra°, puppha° vm all. 3. lõhn nagu lõhnaaisting mis kuulub tajumulje ja meeleobjekti sfääri kuuludes 12 ajjhatta-bāhirāni āyatanāni alla. Devadele iseloomulik 10 füüsilise omaduse atripuut. - 4. parfüüm, mis valmistati lõhnaainet kasutamaks WC rekvisiidina kas vedeliku või pulbrina. WC lõhnasalvi kasutamine on bhikkhudele lubatud (Vin I.206) ja kategoriseerub deyyadhamma (nimekiri pälvimuslikest kingitustest sanghale) alla (anna-pāna-vattha-yānamālā-gandhā-vilepana-seyy-āvasatha-padīpeyya). -taṇhā iha lõhna järele. - dhātu (sensoorne) lõhna element. -sañcetanā lõhnaaisting. °saññā lõhnataju.

Gandhabba {Gandhabba} 1. muusik, laulja. 2. Gandharva pool-jumalate Cātummahārājika vallas elavate taevalike muusikute klass (Lind). –hatthaka puidust linnu küünise kujuline vahend vannis keha hõõrrumiseks.

Garuka {Garuka} 1. midagi rasket (raseda emakas); 2. Raske, kaalukas, tõsine, ränk.3. oluline, auväärne, austamist väärt. -āpatti raske kuritegu.

Gata {Gata} läinud.

Gatatta {Gatatta} fakt minemisest, st. et on mindud.

Gati {Gati} 1. läheb, läheb ära, (āgati tuleb vastand). Suund, kurss, siht; 2. Mööduma, lahkuma (=cuti, upapatti vastand - teise olemasollu tulek), peale surma teise olemasollu lahkumine. Arahant on väljaspool Saṃsāra’t kui ka väljaspool gati’t: yassa gatiṃ na jānanti devā gandhabba-mānusā (Dh 420=Sn 644). 3. Käitumine, elu tingimus või tasand, olemasolu vald/safari/element, mida enamasti kirjeldatakse läbi sugati ja duggati - õnnelik ja õnnetu olemasolu. 4. üks viiest elusolendite olemasolu vallast (= loka), mis on jagatud sugati (= Sagga, õndsuse vald) ja b) duggati (= Yamaloka, apāya, armetu viletsuse vald). Gati’d on (1) niraya puhastustuli, (2) tiracchānayoni loomalik vald, (3) pittivisaya vaimude maailma (4) manussā inimeste maailm (5) devā jumalate maailm millest 1-4 on apāyā (kannatusi valmistavad tingimused) või duggatiyo. Esimesed kaks gati’t on micchādiṭṭhino resultaat (D I.228). 2. = duggati, vale kursuse. agatigamana vale elusiht. Sisuliselt on neli agati-gamanāni chanda° dosa° moha° ja bhaya°. Sugati õnnelik eksistents, õnnis vald.

Gīta {Gita} 1. laulnud, (pidulikult) ette kandnud.2. Laulmine, laul; nacca-gīta-vādita, tantsimine ja laulmise instrumentaalmuusika saatel. –rava laulu kõla.

Gūtha {Gutha} väljaheiteid, fekaalid, sõnnik. Petade söök. Esineb sageli koos mutta (uriin). -kaṭāha raudpott roojamiseks. -kīḷana väljaheidetega mängima. -ṭṭhāna koht väljaheidete väljutamiseks. -niraya rooja (mülka) puhastustule põrgu.

H

Hata {Hata} lööma, tapma, hävitama, lõpetama, purustama, rikkuma, kahjustama. nāga° naaga hävitaja. -ahata plekitu, puhas, uus.

Have {Have}- tõepoolest, kindlasti.

Hetu {Hetu} 1. Põhjus, alus, ajend, tingimus. Abhidhammas on hetu kui moraalne põhjus ehk juur (= mūla), mis vasvad kuuele

Hetuka {Hetuka} [hetu] seotud põhjusega, põhjustav, põhjustatud, tingitud. Sahetuka ahetuka koos moraalse põhjusega ja ilma moraalse põhjuseta.

Hita {Hita} [dahati] kasu(lik), sobiv, soodne, sõbralik. Sõber, heategija. Õnnistus. Ahita vastand. -ûpacāra kasulik käitumine. -kara heategija. Attahita - iseenda heaolu, vastandina parahita teiste heaolu (D.III.233).

Hita {Hita} kasulik, sobiv, tulus, sõbralik. -ānukampin sõbralik ja kaastundlik

I

Icchā {Iccha} soov, igatsus, ihalus.

Icchati

Icchita {Icchita} [icchati] soovitud, igatsetud, ihaletud.

Iddhi, iddhipāda

Issā {Issa} 1. Armukadedus, kadedus, viha, kuritahtlikkus.2. Antioloobi liik.

Issara {Issara} 1. Isand, valitseja, juht. 2. Looja jumal Brahmā.

Issariya {Issariya} reeglistik, võim, ülemvõim.

Issāsa {Issasa} ambur, ammukütt, vibulaskja.

Ito {Ito} järgnevus või liikumine ruumis ja ajas, nagu ‘siit(-peale)’, ‘nüüdsest’, edaspidi; ito dinnaṃ mis on antud selles maailmas.

Iṭṭha {Ittha} meelepärane, teretulnud, vastuvõetav, meeldiv, sageli idiomaatilises grupis iṭṭha kanta manāpa (meelele meeldiv objekt). Samuti heaolu, hea seisund, rõõm, õnn. -aniṭṭha ebameeldiv, vastumeelne.

J

Jāla {Jala} 1. Võrk, võrgulina, takerdumine. 2. Hõõgus, leek, lõõm, lõkendus.

Jala {Jala} vesi.

Jalābu {Jalabu} 1. Emakas, üsa. 2. Embrüo.

Janati {Janati} 1. janeti, jāyati {Janeti, Jayati} välja tooma, produtseerima, 2. Tegema heli.

Jāta {Jata} [janati (janeti)] 1. (a) sündinud, kasvanud, esile kerkinud või ilmnenud, loodud; (b) "tõeline", st loomulik, tõeline, hea, usaldusväärse. 2. predikaat, (oli) sündinud, kasvanud; tulnud, tekkinud, juhtunud. –divasa sündimise päev, sünnipäev. 3. °jāta iseloomustus; anga° seksuaalorgan; jālakajāta pungas, nupus; sujāta soodne, õnnistatud, õnnelik; 4. Jātaka sünnilood. -mangala sünnifestival e. Lapse sünni pidustused. –rūpa “täisväärtuslik” e. ehtne, usaldatav, kindel (raha kohta) = puhas metall e. kuld. Seotud sõnaga suvaṇṇa (töödeldud kuld), väljendatud kui suvaṇṇavaṇṇo (heldavärviline metall); Buddha värv jāta satthu-vaṇṇa (Vin III.238). Sageli koos sõnaga rajata (hõbe).

Jatu {Jatu} [bituumeni e. looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele (nafta ja asfalt) pigi; liim] nagu ravim; °maṭṭhaka ravim mida naised kasutasid rasestumise vältimiseks.

Jīva {Jiva} 1. Hing. 2. Elu, eluviis; yāvajīvaṃ nii kaua kuni elu kestab, eluaeg. -sokin (=sokajīvin) juhib kurba/murelikku ellu.

Joti {Joti} valgus, kiirgus, sära. 2. Täht, planeet 3. Tuli; jotisattha täheteadus ehk astronoomia.

K

Kahāpaṇa {Kahapana}nelinurkne vaskmünt (või hõbemünt); loha-māsaka, dārumāsaka ja jatu-māsaka.

Kālika {Kalika} [kāla 2] aja juurde kuuluv, ajas nagu sabba-kālika alati õigeaegselt; asmeline, aeglane, viibiv. akālika {akalika} 1. mitte viibiv, st õigeaegne, vahetu, selles maailmas, koos sandiṭṭhika. 2. Ajaga seotud: ajaline, lõppemine, kadumine. 3. Ebatavaline, väljaspool kohast aega, sesooniväline.

Kāma

Kama {Kama} [fr. Kram] - 1. läheb, jätkab, kurss, samm, viis, moel. Vaḍḍhana ° arenguprotsess Bdhd 96; paṭiloma ° (läheb) vastupidises suunas Bdhd 106.

Kāmatā {Kamata} soov, igatsus.

Kamatthaṃ {Kamattham} [kaṃ atthaṃ] mis eesmärgil, miks? (=kimatthaṃ).

Kaniṭṭha {Kanittha} noorem, noorim, esmasündinu. Akaniṭṭha "mitte-väiksem" ehk suurim, kõige suurem, ülim; °bhavana ülimate/kõrgeimate jumalate elupaik.

Kara {Kara} 1. tootma, esile tooma, põhjustama, moodustama, tegema, looma; 2. “tegija” ehk käsi.

Karuṇā {Karuna} kaastunne, haledus, hale meel. 4 brahmavihāra’t ehk Brahmā asupaika on mettā, karuṇā, upekhā ja muditā ehk sõbralikkus, kastunne, kaasrõõm ja võrdne suhtumine.

Katatta {Katatta} millegi tegemine, esitlus.

Kathā {Katha} 1. kõne, rääkima, vestlus; tiracchāna° madal, tavaline kõne. 2. kõne, jutlus, diskursus, loeng. 3. Abhidhamma Piṭaka viies raamat.

Kaṭhina {Kathina} 1. Kõva, kindel, kange(-stunud), jäik, vankumatu, raske, karm, julm. 2. Puuvillane riie mida kord annetatakse annetatakse ilmikute poolt munkadele rüü (jm vajaliku) valmistamiseks. K. tähendab ka puidust raami mida bhikkhud kasutavad rüü õmblemiseks.

Kāya

Kāyika

kera, realm

Khaṇa {Khana} 1. [tuletis teadmata; īkshaṇa (nägemine)?] Lühike hetk, silmapilk 2. Samaaegselt, samal hetkel. 3. Õige või sobiv aeg (nagu sünd, uuestisünd, tegevuse vili, Arahantsuse saavutamine, Buddha ilmnemine Maal jne). -khaṇe khaṇe aeg-ajalt; -akkhaṇe valel ajal. 4. –ātīta võimalust kaotama. –paccuppanna momentselt või momendiks tekkinud. –paritta väike nagu hetk. 5. [khaṇ] Kaevama.

Khandha  omadus, koostisosa, agregaat

Khaya {Khaya} jäätmed, hävitamine, lõppemine, tarbimine; lagunemine, häving, kaotus; öö möödumine. –ānupassin lagunemise fakti teadvustamine. -ñāṇa teadmised lagunemise faktist.

Kheṭa {Kheta} kilp; vt. ka kīṭa.

Khetta {Khetta} 1. põld, väli, maalapp, maa, koht. 3ne jaotus: agga°, majjhima°, hīna°. Sageli rikkuse = valduse märk. 2. (kamma kui) pälvimuste pinnas, heade tegude ‘deposiit’; vt. dakkhiṇeyya°, puñña°.

Khīṇa

Khippa {Khippa} 1. kiire (nagu püssikuul); 2. Teatud sorti kalavõrk või -korv.

Kiṇṇa {Kinna} 1. ferment, käärima (pärm). 2. Täidetud, hajutatud, kaetud; ainult eesliitega ā°, o°, ud°, upa°, pari°, saṃ°.

Kiriya, Kiriyā, Kriya {Kiriya} {Kriya} [karoti] 1. tegevus, teostus, tegu; teostamine; °karaṇa, anta° tegema lõpu, peatama; kusala° oskusliku (hüvestava, hea) teo sooritamine; dāna° kingituse annetaminine; mangala° festivali tähistamine; (b) tegu erilises tähenduses = lubadus, tõotus, pühendumus, tahe, vanne; kiriyaṃ bhindati murdma oma tõotust; (c) filosoofiline: ebaefektiivne tegevus, mis lõpeb iseenesest (omaenda tegevuse tagajärjel). 2. (a) pole mingit vahet, määramatu; mõjutu, nagu avyākatā dhammā, manodhātu kiriyā neva kusalā nākusalā na ca kammavipākā: mõjutu, ei hea ega halb, ei oma karma vilja; sama jhāna puhul; (b) ebakindel, kõhklev, kahtlev, otsustamatu; akiriya pälvimusliku ja mittepälvimusliku erinevuse eitamine (ehk vale vaade tulemusetust käitumisest).

Kīṭa {Kita} üldtermin putukate kohta; tavaliselt koos paṭanga mardikas (koi?); mingi kilp (=cāṭipāla ? c.).

Kuhanā {Kuhana} [kuhana=kuhaka] 1. pettus, kelmus, silmakirjalikkus, tavaliselt esineb koos kuhana-lapana "pettus ja taga-rääkimine" = petlik kõne. 2. Ähvardav.

Kūpa {Kupa} auk, süvend; akkhi° silmakoobas; miḷha° auk evakueerumiseks; loma° juuksejuur, nahapoor. Ka mahuti, kaev. 2. Paadi mast. -khaṇa augu/kaevu kaevaja.

Kupatha {Kupatha} (kuṃ+patha) vale tee.

Kuppa {Kuppa} [kuppati] raputamia, kõigutama, värisema, kõikuv (°dhammo, ebakindel, pāpabhikkhu); (karis- sami ma teesklen, et olen vihane). -akuppa ja akuppaṃ vankumatu, kõikumatu (nagu arahant ja nibbāna). Akuppaṃ vabadus vihast.

Kusala {Kusala}  1. Tark, arukas, oskuslik, ekspert; hea, väärtuslik, õige, teenekas, kiiduväärt, eriti moraalses mõttes (= puñña); pāpa ekvivalent. Kamma kontekstis oskuslik käitumine. 2. Hea asi, hea tegu, voorus, süütus, väärtuslik omadus, pälvimuslik, teadlik(kus). Kusala-dhammā on koondmõiste kõikidele headele omadustele (dhammā) mis sisalduvad õiges, pälvimuslikus käitumises. -Kusalaṃ karoti teha mis on hea ja õiglane, ehk kāyena, vācāya, manasā. Akusala ebasünnis, kohatu, kõlvatu, väär, vale, valel moel, oskamatu, halb, haige, kuri, kahjulik. -cittā oskuslikud, õiged mõtted; -cetanā õige, oskuslik (isetu) tahe. -mūla pälvimuse või headuse alus (juur) milleks on kolm: alobha, adosa, amoha M I.47, 489=A I.203=Nett 183; D III.214; Dhs 32, 313, 981. -vipāka oskusliku käitumise vili, tulemus. -vedanā hea, puhas tunne. -sīla hea, sobilik, sünnis käitumine või käitumisviis.

L

Lābha {Labha} [labh] vastuvõtmine, (kasu) saamine, omandamine.

Lapana, Lapanā {Lapana} 1. Rääkimine, pomisemine, ebaselge või pudinal eneseväljendus kerjamise eesmärgil, lalin. 2. Suu; lapana-ja suussündinud ehk hambad.

Lobha {Lobha} saamahimu, ahnus. Esineb sageli kolmeses jaotuses lobha, dosa, moha (ahnus, viha, meelepete). Vt ka dosa ja moha. -alobha omakasupüüdmatus D III.214; DHS 32. -mūla ahnuse juur, Vism 454 (kaheksaosaline; koos dosa-mūla ja moha-mūla’ga).

Loha {Loha} metall, vask, messing või pronks; -rūpa pronkskuju.

M

Magga {Magga} 1. Tee, rada, jalgtee. 2. Moraalse ja hea elu elamise tee ehk viis, mis juhib virgumisele. Ariya aṭṭhangika magga üllas ehk aarialik kaheksaosaline tee, milleks on sammā-diṭṭhi, -sankappa, -vācā, -kammanta, -ājīva, -vāyāma, -sati, -samādhi, ehk õige vaade, õige kavatsus, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige teadvustamine ja õige keskendumine. Ariya-magga terminit kasutatakse nii tehnilistes loeteludes kui üldise mõistena tähistamaks üllast ja õiget tegutsemise suunda. 3. Teadlikkuse tase tee virgumisele ehk arahantsuse saavutamise 4 taset, milleks on sotāpatti-magga, sakadāgāmi°, anāgāmi°, arahatta° ehk voolusesse astunu tee, ükskordnaasja tee, mittenaasja tee ja arahandi tee. 2. See, kes on sisenenud teele. –sacca tee-tõde.

Maha {Maha} väärilisus, auväärne, kõrgeauline; 2. (religioosne) festival; mahā° suur festival; bodhi° bodhipuu festival; vihāra° vihaara hoones toimunud festival; hatthi° elevandi festival.

Mahatta {Mahatta} [mahat°] ülevus, suursugusus.

Majja {Majja} [mad, mada, madya] 1. Alkohol, joovastav jook, vein, piiritus. 2. Joogikoht. Majjapa kes joob alkoholi, joodik; majjapāna jooma alkoholi, -vikkaya müüma alkoholi.

Majjhima {Majjhima} 1. keskel, keskmine, keskpärane, teisene, mõõdukas. Esineb sageli kolmeses jaotuses ‘väike-keskmine-suur’ või ‘esimene-keskmine-viimane’. 2. Talje, su-majjhimā ilusa taljega naine.

Mala {Mala} midagi ebapuhast, plekk, mustus.

Mālā {Mala} vanik, pärg; lillekimp. Üks 8st või 10st kingitusest bhikkhule (vt. dāna, deyyadhamma & yañña).

Maṃsa - liha

Maṃsa {Mamsa} [māṃsa] liha, ihu. Üks 32st keha koostisosast.

Māna {Mana} 1. uhkus, upsakus, ülbus (üks peamisi takistusi arahantsuse saavutamisel); 2. Au, austama, 3. Mõõt 4. Hoone.

Māna {Mana} 1. uhkus, upsakus, ülbus. 2. au, austama. -asmi° uhke enese üle. Uhkus on põhiline takistus arahantsuse saavutamisel.

Maṇḍala

Maṇḍana {Mandana} (nt.) [fr. maṇḍ] ornament, ehted, kaunistused.

Mangala {Mangala} [veedades mangala; mang õnnelik] soodne, edukas, õnnelik, õnnetõotav, pidulik; mangalaṃ hea enne. mangalaṃ karoti heaendeleise tseremoonia tegemine; vivāha° pulmad. Mingi kindel hea õnne või ende märk. kaṇṇa-vijjhana° kõrva augustamine. -kiriyā pidulikkus, pulmad. -divasa õnnelik päev. –vappa künnifestival.

Maṇi {Mani} 1. Pärl, kalliskivi, kristall; cūḷāmaṇi kroonjuveel.

Mano

Manta {Manta} [Veedades mantra; mantray] jumalik ütlus või otsus, salaplaan. [spets. manta def. on toodud Dhtp. 578, “gutta-bhāsane”]

Manussa

Maraṇa {Marana} surm, nähtava eksistentsi lõpp. -kāla° ajaline surn (vastand akāla°). -ānussati surma teadvustamine.

Māsaka {Masaka} “väike uba”, kasutatakse kaalu ja väärtuse ühikuna; ka väike münt või väga madala makseväärtusega jatu°, dāru° või loha° ehk mingist looduslikust materialist, vasest või puidust maksevahend.

Matteyya ja Metteyya {Matteyya} {Metteyya} [fr. mātā ema] (kirjutatakse metteyya D III.72). Bodhisatta Metteyya - tulevane buda, kes ootab Tusitā taevas võimalust sündida inimeste maailma, et saada budaks.

Metta {Metta} sõbralikkus, heatahtlikkus, lahkus. 4 brahmavihāra’t ehk Brahmā asupaika on mettā karuṇā upekhā ja muditā ehk sõbralikkus, kastunne, kaasrõõm ja võrdne suhtumine.

Mettā {Metta} sõbralikkus, kaastundlikkus, sõprus, aktiivne huvi teiste vastu. 4 brahmavihāra’t ehk Brahmā asupaika on mettā karuṇā upekhā ja muditā ehk sõbralikkus, kastunne, kaasrõõm ja võrdne suhtumine. -vihārin elamine sõbralikkuses. -bhāvanā sõbralikkuse arendamine/kasvatamine; metta-jhāna sõbralikkuse mõtlus.

Micchā {Miccha} [Vedic mithaḥ vahetamine, eraldi, vastand, vastupidine (vastand: saṃyak koos; vt sammā) mithū valesti] ekslik, valel moel, vale-, väär. -micchā° esineb sageli koos vastandiga sammā° õige, nagu °diṭṭhi valed vaated; °ka see, kes omab valesid vaateid; °sankappa vale püüdlus; °vācā vale kõne.

Mīḷha {Milha} väljaheide, ekskrement.

Mitta {Mitta} sõber. 2 jaotus: āgārika° (maja-või ilmiksõber) and anāgārika° (kodutu ehk vaimne sõber). kalyāṇa-mitta mentor või vaimne nõuandja.

Mocana {Mocana} [moceti] vabastama, vabaks laskma/andma/lubama, tühjendama.

Moha {Moha} rumalus, mõistuse ja meele nüridus või tuimus, tuhmus, meelepete, segadus, sõgedus, armumine/kiindumine D III.146, 175, 182, 214, 270; Vin IV.144, 145; Sn 56, 74, 160, 638, 847; VBH 208 , 341, 391, 402; Pug 16; Tikp 108, 122, 259. Sageli esineb koos rāga ja dosa’ga mis ei võimalda meelel mõista kõrgemat tõde ega astuda virgumise teele. Esimene kolmest tulekahjust: rāg-aggi, dos-aggi, moh-aggi It 92; D III.217. Vt ka dosa ja lobha. Amoha, alobha ja adosa on 3 kusala-mūlāni ehk oskusliku tegutsemise juurt (või alust). Kolmas kuuest isiksuse tüüpoloogiast ehk mohacarita kes on segaduses isik või natuur, kes on vaimses või mõttelises segaduses, teadmatuses või vaevneb pettekujutlusis, rumal või tuim isik. (+rāgacarita & dosacarita). Vt ka carita.

Mokkha {Mokkha} 1. [muc; mokkha=mocana] vabastus, pääse, vabadus, vabanemine, pääsemine, lahti laskma, hetma, väljendama (kõnes). 2. [mukha] eespoolseim, esimene, eelkõige.

Muditā {Mudita} Kaastundlikkus, heasüdamlikkus, lahkus, kaastundmus. 4 brahmavihāra’t ehk Brahmā asupaika on mettā karuṇā upekhā ja muditā ehk sõbralikkus, kastunne, kaasrõõm ja võrdne suhtumine.

Mūla

Muñcati {Muncati} 1. vabastama, lahti laskma, vabaks päästma (bandhati vastand). 2. Välja andma, lahti laskma, ära andma. 3. Laskma ikkest vabaks, rakmetest vabastama, laskma vabaks. 4. Välja saatma (valgust), läkitama. 5. Saatma edasi (heli); kuuldavale tooma (sõnu). 6. (4 ja 5 üldiselt) ette võtma, annetama, läkitama, välja saatma,vallandama.

Mutta uriin

N

Nacca {Nacca} (pantomiimiline) tantsimine; tavaliselt esineb koos laulmisega (gīta) ja instrumentaalmuusikaga (vādita). 

Nāga - naaga.

Nakkhatta -

Nāma

Ñāṇa {Nana} (LÕPETAMATA!) [jānāti teadmine] teadmine, intelligentsus, insait, äratundmine, veendumus, mille vastandiks on añāṇa ja avijjā ehk mitte-teadmine, teadmatus.

Nava {Nava} 1. Number üheksa. - nava sotā või nava dvārā 9 keha avasust. 2. uus, värske; puutumatu, puhas; hiljuti omandatud või harjutatud (pubba ja purāṇa vastand), 3. noor, kogenematu, äsja alustanud, algaja, voviits.

Ñāya {Naya} meetod, tõde, süsteem, hiljem = loogika: °gantha raamat loogikast; 2. sobivus, õigel moel, legitiimsus, õige käitumine, “õige tee” (ariyamagga = ariyañāya Vin I.10); = Nibbāna; -paṭipanna kõndimine õigel teel (õigel moel, õiges suunas).

Nekkhamma {Nekkhamma} maisest loobumine, pühendumine pühale elule, loobumine, emantsipatsioon (sõltuvusest või kitsendustest vabanemine) maisest, vabadus ihadest ja himudest, rahulik kiretu erapooletus, enesest lahtiütlemine, Nibbāna. -ādhimutta kalduvus või suund enesest (egost) lahtiütemisele (esineb arahandi ideaali loetelus, milleks on lisaks paviveka, avyāpajjha, upādānakkhaya, taṇhakkhaya ja asammoha) Vin I.183; A III.376.

Nibbāna

Nibbedhaka {Nibbedhaka} [nis+vedhaka] augustamine, terav, läbitungiv, diskrimineeriv; (nibbedhikā / āvedhikā – paññā, tarkus). ??? only in f. nibbedhikā (cp. āvedhikā), appld to paññā (wisdom).

Nibbidā {Nibbida} roidumus, tüdimus; maise elu jälestamine, tüütus, vastumeelsus, erapooletus. N. on esimene tingimuslik samm Nibbāna saavutamiseks.

Nicca

Nicca {Nicca} [veedades nithya "allapoole" = edasi, ikka edasi ja edasi] konstantne, pidev, katkematu, muutumatu, püsiv, alaline; niccaṃ alati. Anicca ebastabiilne, püsitu(-s), muutlik(-kus); - kāye anicc'ānupassin keha püsituse mõistmine (koos vayānupassin ja nirodha°).

Nīla {Nila} tume-sinine, sinakas-must, sini-roheline. Nīla on üldmõiste nimetusele "värvitud-must," vastandina "värvitud-valge" (=pīta kollane), mis üheskoos (nīla-pīta) vastanduvad puhta värvi aistingule, milleks on punase (lohitaka) ja valge (odāta), lisaks mustale või tumedale (kaṇha). Esinevad 10 kasiṇa praktikas: nīla, pīta, lohita, odāta; Buddha silmade värvid olid nīla, pītaka, lohitaka, kaṇha, odāta.

Nimitta {Nimitta} 1. (Tunnus-)märk, enne, oomen, ettekuulutus. 2. Väline ilmnemine, tähis, nähtuv fenomen (põhiolemuse vastand), mentaalne peegeldus, peegelpilt, (piltlik) kujutis, mõtteobjekt. 3. (Eesm-)märk, tähis, siht, taotlus. 4. Sugurogan. 5. Alus, põhjus, tingimus.

Nindā {Ninda} laitus, süüdistus, etteheide, eksimus. + pasaṃsā süüdistus ja kiitus.

Nissaggiya {Nissaggiya} mis tuleks eemale heita, hüljata või millest peab loobuma.

Niyama {Niyama} [ni+yam] 1. ohjamine, piiramine, treenimine, enese-kontroll. 2. Kindel, täpne, piiritletud. 3. Loodusseadus, kosmiline kord; Kommentaariumites esineb viiene jaotus ‘viis loomulikku seaduspära’: utu-, bīja-, kamma-, ćitta-, dhamma ehk füüsiline anorgaaniline, füüsiline orgaaniline, teo ja tagajärje, korra ja normi ning meele ja psüühika seaduspära.

Niyāma {Niyama} tee, tee lõppu või eesmärgile, pääste, õige tee (sammatta°); meetod, viisil, praktika.

Niyata {Niyata} (adj.) [ni+yam] vaoshoitud, seotud, köidetud, piiratud, kitsendatud, (peale-)sunnitud, kindel (tuleviku suhtes), fikseeritud (mingi tagajärgega), kindel, kinnitatud, vältimatu.

O

Okāsa {Okasa} 1. ‘nähtavus’; nähtav ruum, ruum kui geomeetriline termin, avatud ruum, atmosfäär, õhk. 2. ‘nähtavus’ kui välimus, väljanägemine, ilmumine, 3. Võimalus, juhus, paras silmapilk; nõusolek, luba. okāsaṃ yācati luba küsima ja okāsaṃ karoti lubama, andma luba. anokāsa-bhūta ei anna võimalust. -loka nähtav maailm (= manussa-loka).

Opanayika {Opanayika} [upaneti, upa + nī] juhib, viib edasi (Nibbāna’sse).

Opanayika {Opanayika} Juhib (Nibbāna’sse).

Opapātika {Opapatika} tekkimine või uuestisünd ilma nähtavate põhjusteta (st ilma vanemateta), spontaanne uuestisünd, ilmnemine.

P

Paccatta {Paccatta} [paṭi+attan] eraldatud, individuaalne. °ṃ eraldi individuaalselt, üksikult, ise, enda südames.

Paccavekkhana {Paccavekkhana} vaatama, vaatlema, kaalutlema, tähelepanu pöörama, mõtisklema, mõtlustama, peegeldama, kaalutlema, ülevaatama.

Paccaya {Paccaya} toetub (millelegi), langeb tagasi (alla); alus, põhjus, motivatsioon. 1. Toetus, tarve, abinõu, vahend; tavaliselt on seotud mungale vajaliku 4 asjaga, milleks on cīvara, piṇḍapāta, senāsana, (gilānapaccaya-) bhesajja ehk riided, almus-toit, elamu ja ravimid. 2. põhjus, ajend, motiiv, vahend, tingimus. 3. Alus, veendumus, uskumus, enesekindlus, usaldus.

Pacchā {Paccha} taga, ahtri pära, tagantjärele tagaosa; lääne suund. -jāta (-paccaya) 11.nes 24.st paccaya’st ehk põhjuslikust seosest hilisemaga. -bhattika see, kes sööb hiljem, s.t. pärastlõunal, mis on mungale ebasobiv aeg söömiseks.

Pācittiya {Pacittiya} [prāk+citta+ika meele suuna loomus] nõuab heastamist, eksimuse kahetsust, lunastust, heastamist. Vinaya ühe raamatu nimetus.

Padhāniya {Padhaniya} mis on seotud pingutusega või kuulub pingutuse või püüdluse juurde, on väärt pingutust. 5 püüdleja omadust on saddho, appābādho, asaṭho, āraddha-viriyo, paññavā (D III.237=M II.95, 128=A III.65). 4jane jaotus on nn. pārisuddhi-padhāniy'angāni, milleks on sīla°, citta°, diṭṭhi°, vimutti° (A II.194). 9ne jaotus: 4+kankhā-vitaraṇa°, maggāmagga-ñāṇa° paṭipadāñāṇa-dassana°, ñāṇa-dassana° paññā° (D III.288; Ps I.28).

Pahāna {Pahana} loobuma, hülgama, maha jätma, lahkuma.

Pāhuṇeyya {Pahuneyya} [pāhuna, vt. ka āhuneyya] väärt külalislahkust, väärib külaliseks olemist.

Pajānāti {Pajanati} [pa+jānāti] teadma, teada saama, tundma õppima, mõistma, eristama (yathābhūtaṃ tegelik, tõeline).

Pakkhika {Pakkhika} kuulub, on seotud, viitab, aitab kaasa, juhib (millegi juurde, millelegi etc). Bodhi-pakkhiya-dhammā 37 virgumise tegurit.

Pāmujja {Pamujja} [pa+mud] rõõm, rahuldus, õnn(-elikkus). Üks seitsmest sambojjhanga’st.

Pāṇa {Pana} elusolend, elu, olend; -ātipāta elu hävitamine, mõrvamine.

Paṇaya {Panaya} kiindumus.

Pañca {Panca} 1. number 5

Paṇḍaka {Pandaka} eunuhh (see kellel puuduvad munad), tossike; viitega naissugupoolele Vin II.271 (itthi°).

Pañha {Panha} küsimise viis; pärimine, uurimine, küsimus, küsima. pañhaṃ pucchati küsimust esitama; -paṭibhāna vastus küsimusele; küsimuse vastamise viis, mida on 4: ekaṃsa otsene, vibhajja piitlev, paṭipucchā peale lisaküsimus(t)e esitamist, ṭhapanīya mitte vastamine.

Panna {Panna} langenud, läinud, kahanenud; roomav (madu). °inda madude juht. -bhūmi languse või lengenu seisund (jina-bhūmi vastand, mis on üks 8st purisa-bhūmiyo’st). -loma kelle karvad on langenud või maha pandud, st. rahulik, rahumeelne. (haṭṭha loma vastand).

Pannarasa {Pannarasa} viisteist; tavaliselt viitab 15.le täiskuu päevale (pannaraso uposatho)

Paññatti {Pannatti} [paññāpeti] teatavaks tegemine, ilming, manifesteerumine, määratlus, nimetus, nimi, mõte, mõiste, kontseptsioon.

Paññavant {Pannavant} [paññā + vant] insaiti omav, tark, intelligentne, arukas.

Pāpa

Parāmasa {Paramasa} [vt. parāmāsa] puudutama, kinni hoidma, kinni pidama. Aparāmasa mitte eksiteele viiv, mitte-eksitav; diṭṭhi° olema mõjutatud spekulatiivsest arvamusest. Abhinivesa sünonüüm.

Parāmāsa {Paramasa} kontakt, puudutav, puudutatud olema, rippuma, mõju all olema, nakkunud olema.

Pāramī {Parami} täielikkust, täiuslikkus, kõrgeim tasand. Hilisemas kirjanduses (Cariyapiṭaka kommentaariumis and Sīlakkhandha alakommentaariumis) on toodud 10 täiust (dasa pāramiyo) kui bodhisatta peamist voorust: dāna°, sīla°, nekkhamma°, paññā°, viriya°, khanti°, sacca°, adhiṭṭhāna°, mettā°, upekhā°. -ppatta (pārami°) on saavutanud täiuslikkuse.

Pari- {Pari-} [per tähistab lõpetamist või edasiliikumist; rahuldama, täitma] eesliide, mis tähendab überringi, täielikult, kõik, kogu] 1. eemal, väljas, aprianta ümbritsetud, 2. Täiesti, täielikut, väga palju pariosāna täielik lõpp; paripūrenti täielikult täitma.

Pariccheda {Pariccheda} 1. Täpne (tegevus – või ulatusala) piiritlemine, määratlus, definitsioon, konnotatsioon (kõrvaltähendus, mõtteline seos), mõõt, määr. 2. Piirang, piir, kitsendus. 3. (Ajaline) jaotus 4. (Linna) planeerimine, kavandamine.

Pariggaha {Pariggaha} 1. pakkima ümber, ümbritsema, 2. kinni haarama, omandama, 3. Asjad, kinnisvara, omand(-amine). 4. Abikaasa.

Parikupita {Parikupita} [pari + kup] äärmiselt põnevil, väga erutatud.

Paripuṇṇatā {Paripunnata} [paripuṇṇa] täielikkus, küllus, küllastatus, lõpetatus.

Paripūra {Paripura} täielik, täiuslik, lõpule viidud, veatu, meisterlik.

Pārisajja {Parisajja} [parisā] kuulub assambleesse, mingi kogu, ühenduse või grupi liige.

Pārisuddhi {Parisuddhi} [parisuddha] puhtus. 4 puhtust (°padhāniy'angāni viz. sīlapārisuddhi, citta°, diṭṭhi°, vimutti°).

Paritta {Paritta} 1. väike, tillukene, pisikene, vähetähtis, piiratud, tühine. Sünonüümid: appaka, omaka, lāmaka, dukkha. Mahā vastand. 2. Kaitse, ettevaatusabinõu; kaitsev lots, amulett.

Pariyatti {Pariyatti} adekvaatne, täielik, lõpuleviidud, teostatud, külluslik, sõltumatu, võimelisus, asjatundlikkus. 2. Pühakirja (pähe) õppimine, teostus. -dhamma see mis kuulub Tipiṭaka tekstide õppimise juurde, osa pühakirja sisust.

Pariyuṭṭhāna {Pariyutthana} [pari+uṭṭhāna üle-pingutus?] mingi valdav (takistus-) seisund, kalduvus, mõjutus, eelarvamus, kinnisidee või -mõte.

Pasāda {Pasada} 1. selgus, eredus, puhtus; viitab silmavärvidele. 2. Rõõm, rahulolu, õnnelik või hea meel, voorus, usk. 3. (Meele-)rahu, muretu selgus, vaigistumine.

Passa {Passa} [passati] 1. nägemine, see kes näeb. 2. pool, külg. 3. 2. (mäe-)kalle, Himavanta°.

Passaddhi {Passaddhi} rahulikkus, (meele-)vaikus, meelerahu, rahuküllane kirgas selgus. Esineb sageli koos pāmujja ja pīti’ga.

Passaddhi {Passaddhi} rahulikkus, (meele-)vaikus, puhkus, selgus. Esineb sageli koos sõnadega pāmujja ja pīti. P. on üks 7st sambojjhanga’st. 6 p. Jaotus: vācā, vitakka-vicārā, pīti, assāsa-passāsā, saññā-vedanā, rāga-dosa-moha; läbib nelja jhāna’t jne.

Passati

Passati {Passati} 1. nägema 2. ära tundma, mõistma, teadma.

Passika {Passika} [passa, passati +ka] ainult ehipassika [ehi + passa + ika] dhamma, mis kutsub igat inimest endasse (iseennast) vaatama, on kõigile avatud.

Patha {Patha} tee, tänav, suund, moel/viisil. ādicca° päikese tee, taevas; -apatha kus pole teed või pole suunda.

Paṭhama {Pathama} esimene, esmane, varajasim.

Paṭhama {Pathama} esimene, (1) tähtsaim, olulisim, esmaseim (2) hiljuti, äsja, just, võimalikult varakult.

Pāti {Pati} vaatama, jälgima, hoidma silmad lahti = ummisati, mille vastand on nimisati. = rakkhati pāṭimokkha definitsioonis.

Pāṭidesanīya {Patidesaniya} [paṭideseti] kuulub ülestunnistamisele, (eksimus) mis tuleb ülesse tunnistada.

Paṭiggahaṇa {Patiggahana} [paṭigganhāti] aktsepteerimine, vastuvõtmine, võtmine. - accaya° üleastumise andestamine, eksimusest vabastamine.

Paṭiggaṇhanaka {Patigganhanaka} [paṭiggaṇhana (=paṭiggahaṇa) +ka] vastuvõtmine, vastuvõtja.

Paṭikankhati {Patikankhati} [paṭi+kānkṣ] soovida. Vt. Ka pāṭikankhin.

Pāṭikankhin {Patikankhin} on looda, see kes eeldab, loodab või ihaldab.

Pāṭimokkha

Paṭimokkha {Patimokkha} [fr. paṭi + muc] 1. Mingi ravim, kõhulahtisti. 2. Siduv, kohustuslik. Vt pāṭimokkha.

Pātimokkha {Patimokkha} [paṭi + mokkha] Erinevaid vinaya ettekirjutusi sisaldava kogu nimetus. -saṃvara ‘erakule kohustuslik eneseohjamine’.

Paṭipadā {Patipada} (f.) [fr. paṭi+pad] tähendab eesmärgile jõudmist või sihtpunkti, tee, rada, vahend, meetod, protsessi laad. Sisulises mõttes (Buddha) tee, mis juhib dukka’st välja nibbāna’sse (°sankhāta ariyamagga; dukkha-nirodha-g°). Epiteedid sammā° anuloma° apaccanīka° anvattha° dhammānudhamma°. 4 paṭipadā’t on (a) dukkhā dandhābhiññā, sukhā ja khippābhiññā dandh° ja khipp° ehk piinarikas praktika mille tulmusel omandatakse teadmised aeglaselt ja kiirest ning meeldiva praktika puhul samamoodi (D III.106; A II.149); (b) akkhamā, khamā, damā ja samā p. ehk kannatuse soov, kannatus, enesekontroll, võrdne suhtumine.

Paṭipaṇṇa {Patipanna} [paṭi+paṇṇa] vastukiri, kirjalik vastus.

Paṭipanna {Patipanna} järgima, püsivalt jälgima; järjekindlalt jätkama, saavutama, minema mööda; st. teostama ehk praktiseerima, sisenema, saama.

Paṭipatti {Patipatti} [paṭi+pad] “tee” meetod, tegevus, praktika, teostus,  esitlus, sooritus, käitumine, näidis.

Paṭisandhi {Patisandhi} [paṭi+saṃ+dhā] taasühinemine (elu-printsiip + keha), reinkarnatsioon (budismis pole reinkarnatsiooni, kuna pole midagi, ei hinge ega ise’t, mis ühest kehast teise ümber läheks), metempsühhoos, uuestisünd.

Paṭivedha {Pativedha} [paṭi+vyadhī] “läbistav”, läbitungimine, mõistmine, saavutamine, teadmised, insait.

Paṭivedha {Pativedha} [paṭi+vyadhī] augustana, läbistama, aru saama, mõstma, saavutama.

Paṭṭhāna {Patthana} [pa+ṭhāna] tooma esilele; ainult sati° teadvustamise loomine; päritolu, lähtepunkt, alus, (alg-)põhjus. Abhidhamma 7. raamat, mis on samuti tuntud kui Mahāpakaraṇa ja mida tõlgitakse kui ‘suhete süsteem’ ehk 'põhjuslikud seosed'.

Patthita {Patthita} [pattheti] soovinud, igatsenud, taodelnud.

Patti {Patti} 1. jalgsi, jalgadel 2. Saama, omandama, saavutama, sisenema. 3. saavutus, omand(-atu). 4. Kasu, tulu, eelis. 5. Pälvimus, pälvimuse ülekanne. –dāna teisele omistatud, ülekantud kink, pälvimuste ülekandmine (teise alalisse omandusse). 6. See mis on kehtestatud (reegel), kord. –dhamma pälvimuste ülekandmise teostamine. 7. Leht, taime lehe osa.

Pavāraṇā {Pavarana} 1. Vassa (vihmaperioodi) lõppemisel läbiviidav tseremoonia, kaks liiki: cātuddasikā ja pannarasikā. Hilisemal ajal tähistatakse põhiliselt kahte pavāraṇā’t (festivali): mahā° (suur) ja °sangaha. 2. Rahulolu.

Pavattana {Pavattana} [pavattati] 1. edasi liikuma, head tegema, kasulik, tulus; 2. täitmine, läbiviimine, esitlemine, teostamine.

Paviveka {Paviveka} [pa+vi+vic] üksildasse kohta eraldumine, tagasitõmbumine.

Paviveka, (arahandi ideaali loetelu vt nekkhamma)

Pesana {Pesana} [pa+iṣ, vt. peseti] välja saatma, sõnum, teenima. -kāraka teenija (mees), -kārikā teenija (naine), sõnumitooja.

Peseti

Peta {Peta} 1. surnud, lahkunud, lahkunud vaim, peeta; 2. Õnnetu kummitus (kui purisa, yakkha ja tiracchāna-gata vastand); Miln 294 on toodud peetade 4 klassi: vantāsikā, khuppipāsā, nijjhāma-taṇhikā, paradatt'ûpajīvino. 3. Õnnelik vaim mahiddhikā petī Budistlikule peetale vastab veedades toodud pitaraḥ ehk isade hing ja Brāhmaṇic preta kes on viletsuse valla olend, seal uuestisündinud oma oskamatute tegude (tavaliselt saamahimu) pärast. Petad võivad tõusta selles olemasolus läbi dakkhiṇā (ohvrikingi) mahiddhikā petā’deks ehk kõrgema klassi peetadeks (alias yakkha) ja peale heastamist mingil ajal liikuda teise olemasolu valda (kas manussa, deva või tiracchāna). Petavatthu – Peeta-lood mis on (hilisem) kanooniline Suttanta-Piṭaka (KhA 12) raamat.

Phala {Phala}1. Vili; -amba° mangovili; patta° lehed ja puuviljad, köögiviljad. Vin I.201 on toodud 7 ravimvilja: vilanga, pippala, marica, harītaka, vibhītaka, āmalaka, goṭhaphala. Miln 333 on toodud “Buddha-puu” 7 vilja: sotāpatti°, sakadāgāmi°, anāgāmi°, arahatta°, suññata° samāpatti, animitta° samāpatti, appaṇihita° samāpatti. 2. Munandid. 3. Vili kui tulemus, teovili, tagajärg, õnnistus. 4. Oda või mõõga teravik, tipp.

pīti

Pubba {Pubba}eelnev, endine, ennem, eespool. 2. Apubba mida ei olnud varem, midagi uut. Minevik.

Pūjā {Puja} 1. Au(-stama), kummardama, pühendunud tähelepanu. -āraha väärib austust, tähelepanuvääriline. -karaṇa teenistust läbi viima, austust avaldama. 2. Puuvillane riie mida igal aastal annetatakse bhikkhudele rüü tarbeks; samuti spets. puidust raam rüü õmlemiseks.

Pullinga

Puñña {Punna} pälvimus, väärtuslik tegevus, voorus; alati seotud hea uuestisünniga kas inimeste või jumalat valda; sisaldab kolme omadust: dāna, sīla ja bhāvanā heldus, hüveline käitumine ja mõtlus. 10ne jaotus sisaldab eeltoodud kolmele veel apaciti, veyyāvacca, patti-anuppadāna, abbhanumodanā, desanā, savana, diṭṭh'ujjuka-kamma. Vastandiks on apuñña või pāpa, pälvimusetu käitumine. Arahant asetseb neist mõlesmist kõrgemal (Pv II.615). mahā° ja appa° suur ja väike pälvimus. -paṭipadā pälvimuslik tee. -phala pälvimusliku käitumise vili ehk tulemus. -bala pälvimuse vägi, pälvimusjõud.

Puṇṇa {Punna} täis-.  -canda täiskuu.

Puṇṇatā {Punnata} [puṇṇa] täielikult täis, täitunud (māsa° täiskuu).

Puppha {Puppha} lill.

Pura {Pura} 1. [purā, purāṇa, pure] enne, (millegi) ees. Muudel juhtudel esineb pura (1) adverbiaalset: *puraḥ purakkharoti’s, purekkhāra, purohita; purā, pure, puratthaṃ, puratthato. - (2) adjektiivselt: purāṇa, puratthima, purima. 2. Linn, linnus, maja(-osa), elupaik. 3. Keha.

Purā {Pura} asuma eespool.

Pūra {Pura} täis, tulvil.

Pūra {Pura} täis.

Pūraka {Puraka} täidis.

Pūraṇa {Purana} täitmine, täiteaine.

Pure {Pure} enne, endine, ajutine, modaalne; pureṃ hommikul.

Purisa {Purisa} Mees. purisa kassaka “vaba mees”. 2. saatja, teenija, kelner. -indriya mehe võimete valdkond ehk mehelikkus; -uttama “meestest kõrgeim”, suurepärane mees; -usabha (purisusabha) “pulli-mees” väga tugev mees; -dosā mehe vead või puudused; -parakkama maskuliinne energia; -bhava mehe staatust omav, mehe-eas olemine; -lakkhaṇa (õnnistatud või suur-) mehe märgid; -linga (vt ka pullinga) mehe tunnus, suguti; -viriya mehine elujõu.

Purohita {Purohita} 1. ees asetsev, ülem või tähtsaim; devā Inda-purohitā jumalad, eesotsas Inda’ga. 2. Kuninga (brahmanistlik) pea-preester.

Puthujjana {Puthujjana} tavaline, keskmine inimene, rahvamees. Kommentaariumis on toodud puthujjana neljane klassifikatsioon: (1) ilmik (või mitte-budist) kellel puuduvad teadmised tõest (saccānulomika-ñāna) ja (2) Buddha õpetusest (sāsanika), (3) pime ilmik (andha-p.) kel puuduvad teadmised kui ka huvi ja (4) üllas ilmik (kalyāṇa-p.), kellel on teadmised dhammast, tahe mõista dhammat ja kes püüdleb virgumisele. Sotāpanna ja ariyasāvaka vastand. -sukha tavaline õnn.

Puthujjana {Puthujjana} üks paljudest inimestest, tavainimene. -bhikkhu tavaline munk. -sukha tavaline õnn.

Q

R

Rahas & Raho {Rahas} {Raho} üksildane paik, üksindus, üksildus; salajane, eraldatus. - 1. Raho: salaja, üksildane, saladuses; āvi (avalikult) vastand; °gata eralduses, üksi olemine. 2. Raha° raha-bhava salajasus, kasutatakse vaid arahandi puhul.

Rakkhati {Rakkhati} 1. Kaitsma, pääste, säästma; attānaṃ rakkheyya päästa ennast. 2. Jälgima, valvama, hoolitsema, kontrollima. 3. Saladust hoidma, ära (eemale) panema, hoidma ära.

Rakkhita {Rakkhita} [rakkhati] valve, kaitse, pääs(t)e; “kaitse alla võtma”; -atta see kes valvab oma iseloomu.

Rasa {Rasa} 1. Mahl; 2. maitse kui (objektiivne) omadus, maitse taju-objekt. 3. Maitsemeel. 4. Naudingu objekt või akt, sensuaalsed stiimulid, materiaalne nauding, rõõm. 5. Maitse ja selle substraat. 6. Põhiomadus, elegantsus, eredus.

Ratha {Ratha} 1. Kaherattaline veok, vanker, kaarik. -pañjara sõiduki kere või puur. ‘Ratha-vinīta’ Kaariku sõit (MN 25. suutra nimetus).

Rūpa

S

Sabba {Sabba} kogu, terve, kõik, kõige, iga. Sabbe on määratletud (Vism 310) kui ‘anavasesa-pariyādānaṃ’; sabba-paṭhama kõige esimene.

Saddhā {Saddha} usk; saddhāya usus, usuga; -indriya (saddh°) usk moraalses mõttes, mis on 37s virgumise rekvisiidi või koostisosa (bodhipakkhiya-dhamma) jaotuses sisalduvas viiest vaimsest võimest (pañc'indriyāni) esimene.

Sāgara {Sagara} ookean.

Sakkāya {Sakkaya} [sat+kāya] olendi keha, või olemasolev keha või grupp (= -nikāya), psühholoogia mõistes peaaegu sama mis individuaalsus; Samastub viie khandha’ga. Sakkāya-diṭṭhi hinge teooria, individuaalsuse (vale) vaade, spekulatsioon igavikulise või muul moel individuaalse mina (attā) olemasolust. Ekslik pettekujutlus hingest või vaimust võib kujuneda nelja eelarvamise kaudu (vt. abhinivesa), vastavalt viiele khandha’le on 20 sakkāya diṭṭhi’t: 15 sakkāya-vatthukā sassata-diṭṭhi’t ja 5 sakkāya-vatthukā uccheda-diṭṭhi. Jumalad, nagu ka inimesed on sakkāya pariyāpannā. Sakkāya diṭṭhi on esimene ahel või köidik, mis tuleb murda Teele asumisel (vt. saṃyojana); identne nelja liiki mõistmisega (vt upādāna); Nibbāna vastand.

Saḷāyatana {Salayatana} kuus tajuorganit ja kuus objekti: silm, kõrv, nina, keel, keha ja meel; vormid, helid, lõhnad, maitseid, käega katsutavad asju, ideid; neljas Sõltuvusliku tekkimise ahela (paṭiccasamuppāda) ahel.

Samādhāna {Samadhana} [sam + ā + dha] kokku panema, kinnitama (millegi); kontsentratsioon, keskendumine.

Sāmaṇera {Samanera} [samaṇa] noviits (meessoost), °-rī naissoost noviits. °pabbajjā noviitsi ordineerimine. °pēsaka sāmaṇerade järelvaataja.

Samatha {Samatha} rahu(-likkus), südamevaikus. Sankhāra’te lakkamine. 2. Küsimuste lahendamine (vt adhikaraṇa). Samatha-vipassanā sisevaatlus (meele-)rahu arendamiseks, eraldi ‘rahu ja vaikus’.

Sambhāra {Sambhara} “mis viib/toob kokku”; (kokku-)kogunemine, produkt, ettevalmistus; 2. Marejalid, vajalikud (toidu) koostisosad. 3. Koostisosa, element. 4. Toob kokku, koondab, kollokatsioon.

Samīcī {Samici} vt sāmīcī.

Sāmīcī ja Sāmīci° {Samici} {Samici°} õige, sobiv suund. -kamma sobilik tegu, austusavaldus. -paṭipadā õige elu suund.

Samijjhati {Samijjhati} [saṃ+ijjhati] õnnestuma, õitsema, jõustuma.

Samma {Samma} [samyak] vt. sammā.

Sammā {Samma} 1. [Vedic samyac (=samyak) & samīś "ühendatud, ühes"; vt saṃ°] põhjalikult, korralikult, õigesti, õigel viisil, õige, nii nagu see peab olema, parim, täiuslik (micchā vastand). Eriti seotud kaheksaosalise tee komponentidega. -ppajāna omab õigeid teadmisi; -ppaññā õiged teadmised, tõeline tarkus: -ājīva õige eluviis; -kammanta õige tegevus, õige käitumine; -ñāṇa õige teadmine, virgumine, õige keskendumise tulemus; sammā diṭṭhi ja sammā sankappa ehk õige vaade ja õige kavatsus on esimesed kaks õilsa kaheksaosalise tee komponenti; -sambuddha täielikult virgunud, universaalne Buddha; -sambodhi täielik virgumine, ülim budasus. 2. [cp. Sk. śamyā] ohverduse instrument.

Sampajañña {Sampajanna} tähelepanu, tähelepanelikkus, teadvustamine, teadvelolek, arusaamine.

Sampanna

Sampanna {Sampanna} 1. täielik, täiuslik, lõpetatud, lõule viidud. 2. õnnistatud, valdama, külluslik. vijjācaraṇasampanna täis tarkus ja headust D I.49. sampannasīla vooruslik. 3. magus, hästi keedetud.

Saṃsagga {Samsagga} kontakt, seos, ühendus.

Saṃseda {Samseda} [saṃ+seda] higi, niiskus; saṃsvedaja sündinud või tekkinud niiskuse(s)t.

Saṃvara {Samvara} tagasihoidmine, ohjamine; kitsendus, piirang; mõõdukus, enesevalitsemine. Viiekordne saṃvara: sīla°, sati°, ñāṇa°, khanti°, viriya° ehk kõlblus, teadvustamine, teadmised, kannatlikkus ja (jõu)pingutus.

Saṃvega {Samvega} ärevus , kartus, rahutus, mure; usuline emotsioon, mis on tekkinud selle maailma hädade nägemise ja mõtlustamise ja mõistmise läbi. 8 objekti mis kutsuvad esile sellise emotsiooni on sünd, vanadus, haigus, surm, apāya viletsus ja saṃsāra poolt minevikus, olevikus ja tulevikus põhjustatud vilets.

Saṃyojana {Samyojana} köidik, ahel, kammits. 10 köidikut on (1) sakkāyadiṭṭhi; (2) vicikicchā; (3) sīlabbataparāmāso; (4) kāmacchando; (5) vyāpādo; (6) rūparāgo; (7) arūparāgo; (8) māno; (9) uddhaccaṃ; (10) avijjā. 3 esimest on tīṇi saṃyojanāni - e. g. M I.9; A I.231, 233; D I.156; II.92 sq., 252; III.107, 132, 216; S V.357, 376, 406; Pug 12, 15; Nett 14; Dhs 1002; DA I.312. 7 viimast on satta saṃyojanāni, Nett. 14. Viit esimest nimetatakse orambhāgiyāni - A I.232 sq.; II.5, 133; V.17; D I.156; II.92, 252; M I.432; S V.61, 69; Th 2, 165; Pug 17. 5 viimast nimetatakse uddhambhāgiyāni - A V.17; S V.61, 69; Th 2, 167; ThA 159; Pug 22; Nett 14, 49. saṃyojanade erinev numeratsioon esineb Nd2 657=Dhs 1113, 1463 (kāmarāga, paṭigha, māna, diṭṭhi, vicikicchā, sīlabbataparāmāsa, bhavarāga, issā, macchariya, avijjā); Ernev numeratsioon 7. saṃyojana’st on D III.254 & A IV.7: anunaya°, paṭigha°, diṭṭhi°, vicikicchā°, māna°, bhavarāga°, avijjā°. 8 nimekiri on M I.361 ja ajjhatta-saṃyojano ja bahiddhāsaṃyojano puggalo A I.63 sq.; Pug 22; kiṃ-su-s° S I.39= Sn 1108.

Sandiṭṭhika {Sanditthika} Nähtav, kuulub (kellelegi), eelus/kasu, see elu, tegelik.

Sangāyati {Sangayati} [saṃ+gāyati] laulma, kuulutama, harjutama, määrama kindlaks budistlikke pühakirju (Buddha-vacanaṃ).

Sangha {Sangha} sangha, rahvahulk, assablee, kogudus, vennaskond; bhikkhu° Buddha munkade kogudus, bhikkhunī° Buddha nunnade kogudus. 2. Suur kogukonna koosolek. -ānussati sangha (vooruste) üle mõtlustamine (kammaṭṭhāna). -gata läinud sanghasse, ühinenud bhikhhude kogudusega. -bhedaka lahkarvamusi või jagunemist tekitama, lõhestaja, skismaatik.

Sanghādisesa {Sanghadisesa} nõue kogukonnast (ajutiseks) väljaarvamiseks või kõrvalejätmiseks; vinaya eksimuste klass, mille suhtes saab otsuseid vastu võtta vaid ametlik sangha-kamma.

Sanghāta

Sanghāṭa {Sanghata} [sam + ghaṭeti “kokku siduv”] 1. Parv. 2. Ühendus, liit. 3. Kogum(-ik), kollektsioon, agregaat. kui aṭṭhi° luudekogumik ehk skelett 4. Koelõng, (kanga)kude, sasipundar, sasimik, kogu, mass. 5. post piṭṭha° ukse-post, sillus.

Sanghāṭī {Sanghati} ülemine rüü [sanghaṭeti] üks bhikkhu kolmest rüüst (ticīvara), (°cīvara) millele lisaks on välimine rüü (uttarāsaṅga) ja sisemine rüü (antaravāsaka).

Sangīti {Sangiti} [saṃgāyati] 1. laul, koor, muusika. 2. Väljakuulutamine, avalik teadeanne, üldkogu kokkukutsumine; Suurkogu kus arutatakse dhamma ja vinaya küsimusi; esimene Suurkogu toimus Rājagaha’s (Vin II.284). 3. Tekstide ülekordamine, retsideerimine.

Sañjīvana {Sanjivana} [saṃ+jīv] taaselustama.

Sankappa {Sankappa} [saṃ+kḷp] mõte, kavatsus, eesmärk, plaan. Võrdväärne sõnaga vitakka. -kāma° himur mõte; sammā° õige mõte või kavatsus mis on teine liige kaheksaosalisest teest (ariya-magga) Vin I.10; D II.312; A III.140; VbhA 117. Sankappa on DhsA 124 defineeritud kui (cetaso) abhiniropanā, st meele (soovi)avaldus.

Sankappa {Sankappa} mõte, kavatsus, eesmärk, plaan, kava; vitakka sünonüüm; sarasankappa mälestused, lootused; sammā sankappa õige kavatsus või mõte.

Sankhata {Sankhata} [sankharoti] panema kokku, ühendama, erinevate põhjuste koosmõjul tekkinud või loodud, tingitud. Asankhata mitte kokku pandud, tingimatu = nibbāna. 2. Küpstetud 3. Riietatud, kaunistatud. -lakkhaṇa sankhata omadused, milleks on tekkimine, lgunemine ja muutus (A I.152; VvA 29.).

Sankhitta {Sankhitta}1. lühike, lakooniline. 2. kontsentreeritud, tähelepanelik. 3. kokkutõmbunud, õhuke, peenike.

Sankiliṭṭha {Sankilittha} määrdunud, tuhm, ebapuhas, räpane, saatunud, paheline.

Saññā {Sanna} 1. Aisting, taju, tajumine; kolmas khandha. 2. tunne, tundmine, arukus, eristamisvõime, taip(-amine), teadvelolek, aistingute assimilatsioon. -nevasaññā-nāsaññā ei teadvus ega mitte-teadvus. 3. Teadvus. 4. Kontseptsioon, idee, mõiste. 5. Märk, tähis, sümbol. Kahekordne saññā: paṭighasamphassajā ja adhivacanasamphassajā ehk tajumulje ja äratundmine (varasemalt kogetud mulje äratundmine). Kolmekordne saññā: rūpasaññā, paṭighasaññā, and nānattasaññā ehk kāma°, vyāpāda°, vihiṃsā° (nagu nānatta°). Viiekordne saññā (pañca vimutti-paripācaniyā saññā): anicca°, anicce dukkha°, dukkhe anatta°, pahāna°, virāga°. Kuuene saññā jaotus: rūpa, sadda, gandha, rasa, phoṭṭhabba ja dhamma. Seitsmekordne saññā: anicca-, anatta-, asubha-, ādīnava-, pahāna-, virāga-, and nirodha-saññā. Kümnene saññā jaotus: asubha-, maraṇa-, āhāre paṭikkūla-, sabbaloke anabhirata-, anicca-, anicce dukkha-, dukkhe anatta-, pahāna-, virāga-, nirodha- saññā. –bhava olemasolu teadvus. –vedayitanirodha teadvuse ja tunnetuse lõppemine. -viratta teadvusest vaba(-nenud), s.t. Arahant. -vimokkha emantsipatsioon teadvusest.

Santuṭṭhi {Santutthi} [saṃ+tuṭṭhi] rahuldatus, rahulolek.

Sarāga {Saraga} [sa+rāga kirg] seotud himuga, ihaline, kirglik.

Saraṇa {Sarana} 1. kaitse, varjualune, maja, varjupaik; Kolm pelgupaika või kaitset: Buddha, Dhamma ja Sangha. 2. Sõjaga kaasnev; 3 mälestus, meenutus.

Saraṇa{Sarana}  1 maja, peavari, varjupaik, kaitse, pelgupaik. Kolm pelgupaika on Buddha, dhamma ja sangha. -gamana võtma varjupaika kolmes Saraṇa’s. 2. [sa+raṇa] Sõjaga kaasnev, araṇa vastand. 3. Mälestis, mälestus. 4. [hiṃsā] Purustama.

Sārathi {Sarathi} vankri juht, kutsar; purisadammasārathi kutsar kes juhib inimeseloomi, inimeste juht, juhendaja, suunaja, kursilhoidja.

Sarati {Sarati} 1 minna, jooksma, voolama, kulgema, liikuma. 2. Meenutama, mäletama.

Sarīra {Sarira} 1. (füüsiline) keha; antimasarīra see, kes kannab oma viimast keha, ehk anāgāmi (ükskordnaasja). 2. surnud keha, laip; 3. luud; 4. säilmed, relikt. -dhātu (Buddha) keha relikt.

Sassata {Sassata} igavene, lakkamatu, pidev. -diṭṭhi doktriini hinge ja maailma igavikulisusest; –vāda eternalism.

Sati {Sati} mälu, äratundmine, teadvus, meele süvenenud olek, meeleärksus (ärkvelolek), tähelepanelikkus, teadvelolek, meelekirkus, enesevalitsemine, südametunnistus, eneseteadvus. Upaṭṭhitā sati meele kohalolek hetkes. -ādhipateyya (sat°) dominantne teadvelolek. –indriya teadvustamisvõime. –ullapakāyika deva’de rühm. -paṭṭhāna tahtlik mõtlus ja teadvustamine, teadveloleku rakendamine ehk teadvustamine: 4 satipaṭṭhāna’t on keha, aistingute, meele ja nähtuste teadvustamine. -saṃvara teadveloleku valitsemine, -sampajañña teadvelolek enesevalitsemisest, -sammosa teadveloleku- või mälukaotus, ebapiisav keskendumine või tähelepanu.

Satta {Satta} I. [sañj:sajjati] rippuma, klammerduma, kinnituma. II. [sattva elusolend, satvan "tugev mees, sõdalane,"] 1. elusolend, olevus, aistimisvõimeline ja ratsionaalne olend, isik. 2. Hing (= jīvita või viññāṇa) 3. Aine; nissatta mitte-aineline, nähtus. –āvāsa aistvate olendite elupaik. III. [sapati needma] neetud, vannutus. IV [sapta] number seitse.

Sattha {Sattha}1. Relv, mõõk, nuga. Sattha-kāraka palgamõrvar; sattha-vaṇijjā relvakaubandus, sõjariistadega kauplema.

Sāvaka {Savaka} kuulaja, õpilane, jünger (mitte kunagi Arahant).

Savana {Savana} 1. Kuulama. 2. Kuulmine. 3. Voolav.

Sayana {Sayana} 1. pikutama, magama. 2. voodi, diivan: sayanāsana voodi ja iste.

Sayāna {Sayana} pikutama.

Seega n. on kõikuv värvinguga (üs. Mrs. Rh. D. Buddh. nähud. lk. 49 ja DHS. trsl. lk. 62), mis on ainus standard combn on see, et pita, e. g. Euroopa enumn kümne kasiṇa tavasid (vt kasiṇa): Nila pita lohita odāta; kirjelduses 5 värvi Buddha silma: Nila pītaka lohitaka Kanha odāta

Sekha, Sekkha{Sekha} {Sekkha} treeningu, väljaõppe juurde kuuluv, treeningu või väljaõppe vajadus, ebatäiuslik; see kes peab veel õppima, kes pole veel arahant; s. pāṭipadā õpilase tee; s. sīla õpilase kõlbluse treenimine/teostamine. Asekha mitte-väljaõpetatud, asjatundja, perfektne/veatu (=arahant). Vt asekha. –bala järgija jõud (viit liiki); -sammata distsiplineeritud, haritud.

Sekhavant {Sekhavant} kiire.

Sekhiya {Sekhiya} [sekha] (välja-)õppega seotud; sekhiyadhamma hea kasvatuse reeglid.

Sikkhā {Sikkha} õpe, treening, kasvatus, distsipliin. Adhisīla-, adhicitta-, ja adhipaññā-sikkhā A I.234 (= ‘kolmekordne treeni’). adhisīla-, adhicitta-, ja adhipaññā-sikkhā (A I.234) mis on saṃvara, samādhi ja paññā sünonüümid.

Sikkhā {Sikkha} õppimine, stuudium, treening, väljaõpe, distsipliin. Adhisīla-, adhicitta- ja adhipaññā-sikkhā on saṃvara, samādhi ja paññā sünonüümid.

Sikkhāpada

Sikkhāpada {Sikkhapada} [sikkhā õpe, treening, distsipliin + pada viis, tee, põhimõte, komponent, element] - 1. (üldine) ettekirjutuste kogu(mik), käitumisjuhised, instruktsioon, treeningkood, juhend, reegel. 2. (spetsiifiline) 5 või 10 käitumisjuhist, mida budistlikku kogukonda siseneja vabatahtlikult vastu võtab ja järgib. 5 sikkhāpadat on samad mis 5 sīlat. Kümnest sikkhāpadat nimetatakse dasasikkhāpadaṃ või dasapadāni (mis pole 10 sīlat!), mis on vastab noviitside ehk noormunkade (sāmaṇera) ja noornunnade (sāmaṇerī) kohustustele ja mis sisaldab lisaks viiele sīlale (pañca-sīla) veel viit käitumisjuhist: (6) hoidumine ebasobival ajal söömisest (vikāla-bhojanā-veramaṇī), (7) hoidumine ilmalikest meelelahutustest (nacca-gītavādita-visūka-dassanā-veramaṇī), (8) hoidumine pärgadest, parfüümidest, kosmeetikast, riietest, ehetest ja dekoratsioonidest (mālā-gandha-vilepana-dhāraṇa-maṇḍana-vibhūsanaṭṭhānā-veramaṇī), (9) hoidumine magamisest suures/kõrges voodis (uccā-sayana-mahā-sayanā-veramaṇī), (10) hoidumine kulla ja hõbeda (raha) vastuvõtmisest (jātarūpa rajata-paṭiggahaṇā-veramaṇī). - diyaḍḍha-sikkhāpada-sata 150 ettekirjutust, st. Pāṭimokkha.

Sikkhāpaka {Sikkhapaka} [sikkhāpeti] õpetamine

Sikkhāpana {Sikkhapana} [sikkhāpeti] õpetamine.

Sikkhāpanaka {Sikkhapanaka} õpetamine.

Sīla {Sila} 1. Loomus, iseloom, harjumus, käitumine 2. Moraalne ehk kõlbeline praktika või teostus, budistlik eetika, hea iseloom, moraalikoodeks. (a) Dasa-sila või 10 kõlblusjuhist ehk hea iseloomu omadust (mitte käsku) on (1) pāṇātipātā veramaṇī hoidumine võtmast elu (tapmisest), (2) adinn'ādānā veramaṇī hoidumine võtmast (seda) mida pole antud (varastamisest), (3) abrahmacariyā veramaṇī hoidumine abielurikkumisest (teisiti nimetatuna kāmesu micchā-cārā), (4) musāvādā veramaṇī hoidumine rääkimast (seda) mis pole tõsi (valetamisest), (5) pisuna-vācāya veramaṇī hoidumine laimamisest, (6) pharusa-vācāya veramaṇī hoidumine karmist või ebaviisakast kõnest, (7) samphappalāpā veramaṇī hoidumine kergemeelsest ja mõttetust lobast, (8) abhijjhāya veramaṇī hoidumine saamahimust/ahnusest, (9) byāpādā veramaṇī hoidumine pahatahtlikkusest, (10) micchādiṭṭhiyā veramaṇī hoidumine valedest vaadetest. (b) Pañca-sīla või 5 kõlblusjuhist ehk hea käitumise punkti vastavad dasa-sīla 1-4 punktile, viiendaks on (5) surā-meraya-majjapamāda-ṭṭhānā veramaṇī hoidumine igasugusest loidust olekust mis kaasneb joovastavate jookidega ehk hoidumist kõikide meelt joovastavate, uimastavate ja hägustavate ainete ja jookide tarvitamisest. Need viis on samuti 10 sikkha-padāni esimesed viis punkti. Need on mingis mõttes eeltingimused kõrgema Buddha õpetuse (saraṇaṃgamana) järgimiseks. Khuddakapāṭha’s noviitsidele toodud nn. 10 sīla’t (dasa-sikkhāpada nime all) on hilisema päritoluga ning rangelt võttes ei tohiks neid nimetada dasa-sīla’ks. (c) Sīla 5. ja 10. jaotus on toodud Saṃyutta’s ja vastab Niddesa’s toodule. Khuddakapāṭha’s noviitsidele toodud nn. 10 sīla’t (dasa-sikkhāpada nime all) on hilisema päritoluga ning rangelt võttes ei tohiks neid nimetada dasa-sīla’ks. Kaheksakordne sīla või kaheksa tõotust, mida on soovitatud Milinda-Pañha’s ilmikjärgijaile on 1-8 sikkhāpada’t, mis ei esine Paali kaanonis ei sīla ega sikkhāpada nime all vaid on toodud kui aṭṭhanga-samannāgata uposatha (või aṭṭhangika uposatha) “täiskuu-päeva kaheksa omadust” (d) … Paali kaanonist leiab 3 erilist ettekirjutust kõlbluse osas. Cullasīla sisaldab dasa-sīla 1-7 sīlat, 5 sikkhāpadāni’t ja Cullasīla’le järgnevd Majjhimasīla ja Mahāsīla, mida nimetatakse koos sīlakkhandha’ks. – sīla on üks kalyāṇa-mitta omadustest: saddhā, sīla, cāga, paññā. ...

Sīlabbata

Simbali {Simbali} siidi-puuvilla puu (Bombax heptaphyllum), °-vana simbali mets; sattisimbalivana mõõkade mets puhastustule niraya’s (põrgus).

Sobhaṇa {Sobhana} 1. Teatud tüüpi kandid vööl. 2. ehe, ornament. 3. Ehtiv, hiilgav, ilustav, läikiv, kaunistav. nagara-sobhaṇā (või °iṇī) kurtisaan.

Soka {Soka} lein, nukrus, kurbus. -pareta leina ületama. -aggi kurbuse leek/tuli.

Subha

Subha {Subha} särav, ere, ilus; soodne, õnnelik, meeldiv; heaoluline, naudinguline, meeldiv, puhas, kaunis, rõõmuküllane. Asubha ebapuhas, jälk, vastik, ebameeldiv; subhāsubha meeldiv ja ebameeldiv. -kiṇṇa säraga kaetud või säravate jumalate klass.

Suddha {Suddha} 1. puhas, selge; 2. puhastunud, puhta südamega 3. Lihtne. –āvāsa puhas elupaik – nii jumalate elupaiga kui seal elavate jumalate nimetus. 5. jaotus on toodud D III.237: Avihā, Atappā, Sudassā, Sudassī, Akaniṭṭhā.

Sukha {Sukha} meelepärane, meeldiv, õnnis Vin I.3; Dh 118, 194, 331; Sn 383; paṭipadā meeldiv tee, lihtne areng(uprotsess) A II.149; sukhaṃ heaolu, õnn, kergus. Seotud rõõmuga (pīti) Vism 145. Kahene jaotus: kāyika ja cetasika Ps I.188; Kolmene jaotus: manussa°, dibba°, nibbāna° DhA III.51; neljane jaotus: omama omandit, tegema head kasutades omandit, mitte omama võlgu, elama laitmatut elu II.69; esineb sageli koos vastandiga asukha D III.222, 246; Sn 738 ehk dukkha’ga. S. viharati õnnelikult elama A I.96; III.3; Dh 379. -esin naudinguid otsima Dh 341. -paṭisaṃvedin õnne kogemus Pug 61. -vipāka õnnistav tulemus D I.51.

Sundara {Sundara} kaunis, hea, kena, ilus.

Supati {Supati} magama. sukhaṃ supati ta magab hästi.

Supina {Supina} (m. & nt.) [Vedic svapna; the contracted P. form is soppa] unenägu, nägemus; dussupina ebameeldiv uni; mangala° õnnelik unenägu; °ante unes; -pāṭhaka unistuste või unenäo jutustaja ehk astroloog (ennustaja).

Svākkhāta {Svakkhata} [su+akkhāta] hästi jutustatud, hästi õpetatud, hästi edasi antud (durakkhāta vastand).

Z

T

Taṇhā {Tanha} põud, janu; kujundlikult: iha, nälg, erutus, palavikuline rahulolematu igatsust kabaḷinkāre āhāre “janu” tahke toidu järele. Meelerahu (upekhā, santi) vastand. A. Khudāya taṇhāya ca khajjamānā piinav ja nälg ja janu B. taṇhā kui meeleseisund, mis juhib taassündi. Taṇhā kui kurbuse allikas tuleb välja juurida Arialikule teele asumise läbi. Taṇhā seob inimese Saṃsārasse, mis on lõptult toimuv surma ja taassünni ringlus kuni saavutatakse arahantsus ehk Nibbāna; kui taṇhā on hävitatud on koos sellega eemaldatud ka nii dukkha kui tulevaste sündide põhjus. 3 taṇhā eesmärki on kāma-taṇhā, bhava-taṇhā, vibhava-taṇhā, mis on meeleliste naudingute iha, taassünni iha (kõikjal, kuid eriti taevas) ja mitte-uuestisünni iha (S.V.420 jj.; Vin.I.10). Teistsugune kolmene loetelu on kāma-taṇhā, rūpa-taṇhā ja arūpa-taṇhā (D III.216). Kuuekordne klassifikatsioon on seotud 6 bāhirāni āyatanāni (vt. rūpa), taju või või aistingu objektiga, nagu nähtav objekt, heli, lõhn jne (D II.58; Ps I.6 sq .; Nd2 271I). Esineb ka kui cha-taṇha-kāyā (kuuene grupp) (M I.51; III.280; Ps I.26); mujal nimetatud chadvārika-taṇhā “ilmnevad läbi kuue ukse” (DhA III.286). Esinevad veel taṇhā 18. jaotus (Nd2 271III taṇhā-lepa), 36. jaotus (A II.212; Nett 37) ja 108. jaotus (Nd2 271II Jappā = Dhs 1059 = Vbh 361). Sarnase tähendusega: ādāna, ejā, gedha, jappā, nandī, nivesana, pariḷāha, pipāsā, lepa, loluppa, vāna, visattikā, sibbanī. taṇhā-āluka ahnus. -uppādā neli põhjust mille tõttu tõuseb iha: cīvara, piṇḍapāta, senāsana, itibhavābhava (A II.10=It 109; D III.228). -kkhaya tassünni iha hävimine = nibbāna. -samudda iha ookean; taṇhā-saṃyojana iha kammits, iha poolt seotud.

Taṇhakkhaya, (arahandi viiene loetelu vt nekkhamma)

Tāpana {Tapana} [tāpeti] põletav, kõrvetav, (tulel)küpsetav; piinarikas, piinamine, enese-alandus.

Tāvatiṃsa {Tavatimsa} [tayo+tiṃsa] Number 33, mis tähistab ainult 33 jumalat; number 33 on tettiṃsa. Head Buddha õpetuse järgijad sünnivad taevas (sagga), mille all mõeldakse 33 valda, mida valitseb jumal Sakka.

Ṭhāna

Theravāda {Theravada} [thera – vanem (mitte ea vaid kogemuse ja tarkuse poolest; auväärne) + vada jutt, teooria, õpetus] Theravaada ehk vanemate õpetus.

Ṭhita {Thita}staatus, seisus, alus

Thūla (a) & Thulla (b) {Thula} {Thulla}kompaktne, massiivne, jäme, raske, suur, tugev, kohmakas, tavaline, madal, toores (kombetu), karm. - thullāni gajjati rääkima karme sõnu; thullaccaya tõsine rikkumine; -vattha jäme rõivas; -sarīra paks, täidlane; kisa õhuke vastand; -sāṭaka jämedakoeline lapp.

Thūpa {Thupa} [Vedades stūpa, (pea-)tipp, kõrgeim osa, virn] stuupa, kellukese-kujulne maakuhi või kääbas või (kivi-)kalme, kuppel. Monument, mis ehitatakse tavaliselt arahanti’de säilmete paigutamiseks või kohtadesse kus arahant tegutses, ka Tipiṭakas toodud pühakirjade (hilisemas ajas ka teistes üllitistes toodud tekstide) säilitamiseks. Tavapärases mõistes hauakääp. Neli inimest on thūpārahā, väärt kõrgeimat (elupaika?): Tathāgata, Tathāgatasāvaka, Paccekabuddha ja Cakkavattin.

Tiracchāna -

Tiracchāna {Tiracchana} [“horisontaalselt liikuv”, mitte püstine] Loom. -kathā loomalik jutt, st rumal või lapsik jutt; -gata loomolend, metsaline. -yoni jõhkrate olendite, loomade vald. -yonika & yoniya kuulub loomade valda; -vijjā madal kunst, pseudo-teadus.

Tiracchāna {Tiracchana} loom(-alik); manussatiracchāna loomalik mees, metsik mees, “libahunt”; -kathā loomalik kõne, vale või lapsik jutt; -yoni jõhkrate olendite, loomade vald; -yonika kuulub loomade valda; -vijjā madal kunst, pseudo-teadus.

Tittha {Tittha} 1. koolme koht, maabumiskoht, supluskoht. Titthaṃ jānāti teadma jões koolmekohti või madalikke v. inimene kes aitab üle madalseisust. 2. sekt (alati halva varjundiga; tõotab järgijatele lunastust, kuid viib nad eksitusse).

Tiṭṭha {Tittha} kuiv, kõva, kare (°sela kõva kivi).

U

Ubhato {Ubhato} mõlemad, kahene, mõlemal (kahel) moel, mõlemal poolel. °bhāgavimutta see kes on emantsipeerunud kahel viisil. °byañjanaka (vyañj°) omama mõlema soos tunnuseid, hermafrodiit; °sangha kahekordne Sangha (=bhikkhu° ja bhikkhunī); °daṇḍakakakaca saag, millel on hambad mõlemal poolel.

Ubhaya {Ubhaya} mõlemad, kahekordne.

Uccā {Ucca} kõrge; -kaṇerukā pikk emane elevant. -kula kõrge positsiooniga, üllas/suursugune perekond; -kulīnatā sünd kõrge positsiooniga peres; -sadda vali müra; -sayana kõrge ase/voodi (+ mahāsayana).

Ucca {Ucca} kõrge; avaca (madal) vastand; -āvaca kõrge ja madal, erinevad; -kulīnatā kõrge sünnipositsiooniga.

Uccheda {Uccheda} purustus, lagunemine (hinge) hukkumine kas pärast seda elu, pärast kāmadeva elu, või pärast brahmadeva elu. Uccheda-diṭṭhi doktriini (hinge) hävinemisest, mille vastandiks on sassata- või atta-diṭṭhi (hinge/ise jätkumine pärast surma).

Uddhacca {Uddhacca} üle-tasakaalustamine, rahutus, elevus, häiritus, kärsitus, ärevus. 5-es nīvaraṇa (takistus) ja 10-st saṃyojana’st (köidikust) 9-as.

Uddhumātaka {Uddhumataka} paistes, paistetanud, pundunud, tursunud, punnis.

Ugghaṭita {Ugghatita} [ud + ghaṭati] püüdleb, avab ennast; terane, agar, innukas, taibukas; ugghaṭitaññū kiire taibuga.

Uju & Ujju {Uju} {Ujju} sirge, otsene; otsekohene, sirgjooneline, otsekohene, aval, aus. -paṭipanna laitmatult elama. -bhāva sirgjoonelisus, ausameelsus. -bhūta otsene, püstine.

Upacchedaka {Upacchedaka} hävinemine, katkemine, katkestamine, peatumine.

Upādāna {Upadana} [upa + ā + dā] (üldiselt mingi (materiaalne) substraat, mille abil aktiivne protsess hoitakse elus või käigus) kütus, varustama, rahuldama, hoolitsema (tingimuste eest), (- °) toetatud (millegi poolt), hoidma aktiivsena mingit eksistentsi vormi. Anupādāna ilma kütuseta, toiteta. 2. Ülal või käigus hoidma, haarama, haare, klammerdumine, võtma üle, hoolitsema. 4 upādānāni või klammerdumist on kam° diṭṭh° sīlabbat° ja attavād° mis tulenevad tunde-ihast, spekulatiivsest vaatest, usust rituaalidesse ja hinge-teooriasse. Upādānāna on sõltuvusliku tekkimise ahela (paṭicca-samuppāda) üheksas lüli.

Upādānakkhaya, (arahandi viiene loetelu vt nekkhamma)

Upādānāni  

Upajjha {Upajjha} upajjhāya lühivorm; vt. Upajjhāya.

Upajjhāya {Upajjhaya} [upādhyāya, upa + adhi + i, ‘see, kes on läinud läehedale’], vaimne õpetaja, meister.

Upakappati {Upakappati} [upa + kappati] intrs.) olema kasulik (kellelegi), teenida.

Upanisā {Upanisa} 1. põhjus, abinõu 2. Sarnasus, järeletehtud.

Upapāramī {Upaparami} [upa + pāramī, (upa 5)] keskmine täius Bu I.77 (paramattha-pāramī vastand); DhA I.84.

Upapātika {Upapatika} = opapātika s.t. uuestisünd ilma vanemateta, nagu deva.

Upapatti {Upapatti} 1. sünd, uuestisünd (saavutamine); rūpa° vormide maailmas; 2. Võimalus, juhus; dāna° sobiv ese/objekt kinkimiseks; -deva sündinud jumalana v. päritolult jumal.

Upapīla {Upapila} vaata uppīḷa.

Upāsaka {Upasaka} [upa + ās; upāsati] harras, siirst usku omav ilmalik järgija (mees), ilmalik pühendunu (upāsikā naispühendunu).

Upātipanna {Upatipanna} [upātipajjati, upa + ā + pad] sattunud või kukkunud sisse, langenud saagiks.

Upatthambhaka {Upatthambhaka} (ülal, käigus) hoidmine, toetamine, säilitamine.

Upekkhā ja Upekhā {Upekkha} {Upekha} “ülalt vaatlema”, neutraalsus, erapooletus nagu nullpunkti rõõmu ja kurbuse vahel; omakasupüüdmatus, neutraalne tunne, meelerahu. “adukkham-asukha-vedanā ehk ei kannatus ega rõõm” tunde ekvivalent.

Uposatha {Uposatha} [upavasatha Soma ohverduse eelõhtu, ettevalmistuste päev] Budistlikus traditsioonis kuu kasvamise ja kahanemise päevad, milleks on 8, 14 ja 15. Täiskuu ajal, kuu 15. päeval kannab sangha ühiselt ette pāṭimokkha (pāṭimokkhuddesa) ja ilmikud võtavad vastu käitumis- ja kõlblusjuhiseid.

Uppāda {Uppada} 1. Üles lendama, hüppama, ootamatu ja ebatavaline sündmus, ime, enne. 2 tulema olemasollu, ilmnema, sünd. - anuppāda  kas mitteilmnenud või mitteküps.

Uppanna {Uppanna} sündinud, uuestisündinud, tekkinud, esilekerkinud, loodud. - anuppanna mitte esilekerkinud/tekkinud/ilmnenud.

Uppatti {Uppatti} esiletulemine, pärinemine, produkt, genees, uuestisünd, ajend.

Uppīḷa {Uppila} [ud + pīḍ] rõhuma, suruma, rusuma, masendama. an° vaba rõhumisest, mitte vigastama või hävitama (sa-uppīḷa vastand).

Uttama {Uttama} ‘ut – kõige’ kõrgeim, suurim, parim; uttamaṃ - kõrgeim ideaal = Nibbāna, Arahant; purisuttama õilsaim inimene.

Uttara{Uttara} 1. Kõrgem, kõrge, suurepärane, ülim. 2. Põhja- nagu uttara-disā põhjasuund; uttarāmukha põhja pöörduna (suunduma). 3. Järgmine, järgnev, teine. 4. Üle, kaugemale aṭṭhɔutara-sata kaheksa üle saja (= 108); -attharaṇa pealiskate; -oṭṭha ülahuul (adhar° vastand), -chada voodikate, varikatus. -dhamma kõrgem maailma norm (lok°) kõrgeim õiglus. Uttarasse ülehomme. 5. Ületama, on ületatud. dur° raske ületada või välja saada. °setu läheb silda ületama.

Uttarāsaṅga {Uttarasanga}välimine rüü; vt. sanghāṭī.

Utu {Utu} (a) (hea või sobiv) aeg, hooaeg; (b) aastane muutus, mingi aeg aastas, aastaaeg; (c) menstruatsiooni aeg. 2. üks viiest kosmilisest korrast, füüsiline muutus, füüsiline kord, füüsilise põhjuste seadus (kamma vastand). –ja põhjustatud hooaja või füüsilise muutuse poolt. -saṃvacchara aastaaegade tsükkel ehk aasta.

Utuka {Utuka} [Utu + ka] hooajaline.

V

Vacī

Vāda

Vādita {Vadita} (instrumentaalne) muusika.

valdkonnas taju või mõtet üldiselt objekti mõtte, tunde-oreli ja objekti; seoses, et.

Vaṇijjā {Vanijja} kaubandus, kauplemine, kaubavahetus. Vaṇijjā Suttas (AN 5.177) on toodud 5 ametit mida ilmikjärgija ei tohiks pidada: sattha° kauplemine mõõkadega, satta° elusolenditega, maṃsa° lihaga, majja° alkoholiga ja visa° mürkidega.

Vaṇṇa - ilu

Vanta {Vanta} [pp. of vamati] 1. Okse, see kes on oksendanud; 2. Loobunud, ära visanud, selja taha jätnud, hüljanud; -āsa see kes on hüljanud maha kõik soovid, Arahant.

Vāri {Vari} [vār vihm, vairi- meri; ūrīna = uriin] vesi; vārivāha veekandja ehk pilv.

Vāritta {Varitta} vältimine, karskus.

Vāsanā {Vasana} see, mis jääb meeles, tendentse varasemast ajast, mulje; pubba° endine mulje.

Vattamāna {Vattamana} olemasolus olemine, toimub, juhtub ajas; protsess, progress. -°vacana oleviku vorm.

Vatthu  {Vatthu} Pinnas; reaalne asi, kinnisvara, objekt, ese; aine.

Vatthu -

Vatti {Vatti} [veedades vakti, vac] rääkima, lausuma, ütlema, kutsuma.

Vāyāma {Vayama} [vi+ā+yam] pingutus, püüdlus.

Vedeti {Vedeti} ‘tunda’; intellektuaalne tundmine (teadmine) või kognitiivne tunne (vedanā). veditabba tuleb mõista või teada.

Vehāsa {Vehasa} 1. Õhk, taevas, taevalik (“nagu paradiis”).

Veramaṇī {Veramani} (f.) [viramaṇa] hoidumine, karskus.

Veyyāvacca {Veyyavacca} teenimine, hooldamine, tähelepanu, teenindama, töö, pingutus, ülesandeks tegema, kohustus. -°kamma teenindama, töötama.

Veyyāvacca {Veyyavacca} teenistus, hoolitsus, teenima, teenust osutama; töö, töötama, ülesandeks määrama, kohustus.

Vibhanga {Vibhanga} [vi+bhanga] jaotus, jaotamine, eristamine, klassifikatsioon, liigitus. Vibhanga on Abhidhamma Piṭaka teise raamatu pealkiri.

Vibhūsana {Vibhusana} [vi+bhūsana] kaunistamine, kaunistus, dekoratsioon.

Vicāra {Vicara} püsiv kohaldumine.

Vīci {Vici} 1. Laine, 2. Intervall, ajaperiood; (°antara, kus Avīci määratletakse kui “katkematu kannatuse vald/tasand”). Avīci katkematu, ilma intervallideta ja savīci perioodidega, perioodiline.

Viddasu

Viharati {Viharati} [vi + harati] elu- või peatuspaik, asukoht, viibimine (teatud kohas); üldiselt: olema, elama; iriyati, vattati, pāleti, yapeti, yāpeti ja carati sünonüüm.

Vihata {Vihata} – lööma, tapma, surmama, hävitama, kahjustama, lõpetama.

Vihiṃsā {Vihimsa} [vi+hiṃs kahjustama] vigastama, haavama, kahjustama; julmus, karmus, halastamatus, ülekohus. Vägivaldsus. Vastand: avihiṃsā mitte-kahjusmatama, karmuse ja julmuse puudumine. Vt. ‘avihiṃsā’.

Vijjā -

Vijja {Vijja} [= vijjā] omama vijjā’t, omama tarkust; vatthu°, tiracchāna°, nakkhatta° jms (viitab madalatele, ketserlikele kunstidele vijjā c.). Vt. Vijjā.

Vikkhitta {Vikkhitta} [vi+khitta] 1. ärritunud, hämmingus, vaimselt häiritud, segaduses; avikkhitta häirimatu, rahulik, talitsetud.

Vilepana {Vilepana} [vi+lepana] ornament, kosmeetika, tualeti lõhnastaja.

Vīmaṃsā {Vimamsa} [vīmaṃsati] kaalumine, läbivaatamine, testimine, uurimine. Neljas Iddhipāda.

Vimutti {Vimutti} [vimuccati] vabastamine, vabanemine, emantsipatsioon.

Vinīta {Vinita} juhitud, treenitud, väljaõpetatud. Avinīta mitteõppinud; suvinīta hästi õppinud, mille vastandiks on dubbinīta halvasti õppinud. - ratha-vinīta vahetus, translatsioon, ümber astesema või paigutuma. Vt. ratha.

Viññāṇa {Vinnana} (nt.) (taasühendav) teadvus.

Viññū {Vinnu} (adj.) intelligentne, õppinud, tark.

Viññutā, Viññūtā {Vinnuta} [viññu] diskreetsus; viññutaṃ pāpuṇāti diskreetsesse ikka jõudmine ehk puberteet.

Vipāka {Vipaka} [vi+pac] (puu-)vili, produkt; seotud tähendusega (tegevuse) tulemus, mõju, tagajärg; kas nii hea ja oskuslik (kusala) või halb ja oskamatu (akusala).

Vipallāsa {Vipallasa} pöördumine, muutus (halvas mõttes); citta- °kata segane meel või valed mõtted. 3 vipallāsa’t on saññā°, citta° ja diṭṭhi° ehk moondunud taju, mõtlemine ja vaade.

Vipallāsa {Vipallasa} ümber pöördumine, muutus (tavaliselt halvemuse poole), moondumine, segipaiskumine, moondumine; citta-°kata, segane meel või vale mõte/mõtlemine. Kolmene jaotus on moondunud saññā° taju, citta° teadvus/mõtlemine ja diṭṭhi° vaade.

Vipatti {Vipatti}[vi+patti] vale olek/tasand/seisund, väär ilming, läbikukkumine, ebaõnn(-estumine), eksimus, sampatti vastand.

Virāga {Viraga} [vi+rāga kirg] 1. kiretus, vabanemine kirest, erapooletus; ihaluse puudumine, soovide hävinemine; vähenemine, hääbumine, puhastumine; emantsipatsioon, Arahantsuse saavutamine. 2. värvimine, värvide mitmekesisus, värv(-aine), toon.

Virati {Virati} karskus, hoidumine. 3 virati’t (=veramaṇī) on sampatta°, samādāna°, setughāta°.

Viriya {Viriya} “tugev mees”, jõud, jõulisus, energia, teguvõime, tarm(-ukus), jõupingutus, ponnistus, püüe.

Visa {Visa} [viṣa; viš mürk] mürk, viirus, mürgisus, mürgitama. Sappavisa ussimürk, -pānaka mürgijook.

Visaya {Visaya} 1. paikkond, koht, piirkonnd; maailma vald, provints, naabruskond. 2. (taju) ulatus, sfäär. Ala, ulatus; objekt, omadus atribuut. 3. Tajuobjekt, sensuaalne nauding.

Visuddhi

Visūka {Visuka} rahutu liikumine, väänlemine, keerutamine, tõmblemine. diṭṭhi° vingerdav arvamus, vale vaade, ketserlus (väärusk). -dassana etenduse külastamine.

Vitakka (sankappa sünonüüm) esmane taotlus ehk mõttekonseptsioon.

Vyasana {Vyasana} ebaõnn, õnnetus, viletsus, häda, häving, hukk, kaotus(-valu).

W

X

Y

Yad, Yad-idaṃ {Yad} {Yadidam} etc., vt. ya° 4b.

Yaso, Yasa {Yaso} {Yasa} - au, kuulsus, maine, edu, kõrge positsioon. Kui kuninga omadused; 10 suursugust v. ülevat omadust: jumalikult pikk eluiga, hea (kaunis) jume, õnne, kuulsus, võim(-sus) ja 5 taju-objekti, milleks on rūpa, sadda, gandha, rasa, phoṭṭhabba. 4 maist ideaali: lābha, yaso, pasaṃsā, sukha. Ayasa vastand. –dāyika andmise või andja= maine; -mada uhkus kuulsusest; -mahatta kuulsuse ülevus; –lābha kasu kuulsusest.

Yathā {Yatha} (nii) nagu, seoses, pärast, vastavalt, justkui, nii et; ka õigesti, tegelikult, vastavalt reaalsusele.



***




Eesti theravaada sangha estonian theravada sangha andrus kahn thitanano bhikkhu Ṭhitañāṇo bhikkhu Head of Estonian Sangha